Eesti vanemaealised on tervisenäitajate poolest Euroopa viimaste hulgas, kuid pigem on probleem madalas enesehinnangus kui reaalselt väga kehvas tervises. Nii selgub üle 50-aastaste uuringust SHARE, mille viimastest andmetest andis ERR Novaatorile ülevaate Eesti Demograafia Instituudi direktor Luule Sakkeus.
“Kõige hullemini meil ei lähe,” ütles Luule Sakkeus. “Meie vanemaealiste tervisenäitajad on kahjuks jätkuvalt viimaste hulgas, kuid pigem on see seotud enesehinnanguga.” Eakamad inimesed peavad oma tervist kehvaks. Samas kui uuringu raames mõõdeti objektiivsete tervisenäitajate alusel eakate tervislikku seisundit, selgus, et tervis polegi nii halb.
Eesti vanemaealisi iseloomustab kõrge tööiga, mis ühelt poolt viitab paindlikule pensionisüsteemile, teiselt poolt aga tõestab taas, et vanemaealiste tervis siiski võimaldab neil jätkata töötamist ka pärast pensioniikka jõudmist.
Eesti on Euroopa riikide hulgas üks vanemaid. See tähendab, et vanemaealiste hulka on jõudnud suured põlvkonnad. Hoolimata suurest eakate hulgast on põhjust rõõmustamiseks. Selleks annab aluse nimelt käesurvetugevus. Just käesurvetugevuse testiga mõõdetakse nn hapruse faasi. See näitaja väljendab füüsilist võimekust ise hakkama saada. Käesurvetugevuse alusel mõõdetava hapruse taseme poolest on Eesti vanemaealised Euroopa keskmike hulgas.
Millest aga tuleb Eesti vanemaealiste kehv hinnang enda tervisele? Sellel on nii objektiivsed põhjused, mis ulatuvad neisse kümnenditesse, kus meie vanemaealiste tervis kujunes, kui ka laiemalt ühiskonnas kõlavate negatiivsete uudiste toel võimendub Eesti inimeste rahulolematus kõikides aspektides, sealhulgas ka tervise üle.
SHARE uuringu raames küsitletakse iga kahe aasta tagant uuesti neidsamu inimesi ning seekord küsitletakse ka neid, kes vahepeal 50. eluaasta künnise ületanuid.