"Kui vanasti said inimesed tänaval petta, siis nüüd internetis."

Joosep Kaasik, Põhja prefekt
Linn pakub omastehooldajatele väljateenitud puhkust ja vaba aega (0)
27. aprill 2015
Albert Truuväärt

"Öeldakse, et omasid lahinguväljale maha ei jäeta, aga omastehooldajate puhul võib küll öelda, et nad on sõtta üksi jäetud," ütles uue hooldusteenuse koordinaator Jaanika Luus. Et lähedaste eest hoolt kandvate inimeste elu pisutki kergendada, pakub linn nüüd tasuta oskuslikku asendajat.

Eestis on tuhandeid inimesi, kes peavad päevast päeva oma haiget ema-isa või mõnda teist lähedast inimest hooldama, ning seda ränkrasket koormat tuleb neil tihti kanda üksi.

Paraku pole meil riiklikku tugisüsteemi, mis neid inimesi aitaks. Tallinn alustas kevadest omastehooldajate asendusteenusega – lähedase eest hoolt kandval inimesel on võimalik tellida koju hooldustöötaja, kes mõned tunnid päevas haige inimese eest hoolt kannab. Teenus on kliendile tasuta.

Neid, kes sellist teenust vajavad, on Tallinnas sadu, kui mitte tuhandeid. “Inimesi, kes ongi pidanud töölt ära tulema, et oma haiget lähedast hooldada, on tegelikult väga-väga palju,” tõdes Tallinna omastehooldajate tugirühma vedav Eha Topolev. Omastehooldajate probleemid ja mured väga silma ei torka, sest nende päevad mööduvad põhiliselt kodus haige eest hoolitsedes – vahel lipsatakse tunnikeseks poodi või muid asju ajama. Pikemaks ajaks hooldust vajavat inimest ei saa tihti üksi koju jätta.

 

Koduseinte vahel vangis

“Kui hooldatav on lihtsalt lamaja, kellel mõistus töötab, siis on lihtsam – tema saab aru, et peab kaheks tunniks koju jääma. Aga väga paljud on ju dementsed, keda on ohtlik pooleks tunnikski üksinda jätta,” selgitas Topolev. “Võib juhtuda, et vanainimene hakkab pliidi ette tuld tegema, sest tal on noorusest mälupilt, et siis köeti niimoodi pliiti.”

Dementset eakat ei saa üksinda koju usaldada ning seepärast on paljud omastehooldajad omaenda kodus vangis. “Öeldakse, et omasid lahinguväljale maha ei jäeta, aga omastehooldajate puhul võib küll öelda, et nad on sõtta üksi jäetud,” leidis uut teenust osutava MTÜ Koduhoolduskeskus Certise juht Jaanika Luus.

“Kui tead, et pead oma lähedast hooldama mingi kindla aja – paar kuud, pool aastat, aasta –, on see talutav, aga on inimesi, kes teevad seda aastakümneid,” tõdes Topolev.

“Lõpuks mõjub see ju inimese psüühikale – nad on pidevas stressis, masendunud. Inkotoas, kus müüme eakate hooldusvahendeid, ma ju näen, kuidas nad pidevalt kiirustavad – võtavad asjad, mis vaja on, ja jooksevad jälle koju tagasi. Hooldajad on ära tümitatud selle ellujäämiskursuse peale. Sellepärast on väga suur asi, et Tallinn on sellise teenuse käivitanud.”

 

Alguses on võõrast raske usaldada

Idee omastehooldajate asendusteenuseks tuligi omastehooldajate tugirühmalt. “MTÜ Inkotuba korraldab kord kuus omastehooldajatele koolituspäevi ning oli näha, et väga paljudele oli isegi kord kuus koolitusele tulemine probleem,” rääkis Topolev. “Nüüd on omastehooldajatel see märksa lihtsam, sest nad saavad endale koolituse ajaks koju asendushooldaja tellida.”

Teenust osutab lepingu alusel Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametiga MTÜ Koduhoolduskeskus Certis. Jaanika Luusi sõnul on praeguseks sõlmitud neli lepingut.

“Seda pole palju, sest teenusevajajaid on palju-palju rohkem,” nentis ta. “Kuid inimesed, kes oma lähedast hooldavad, ei usalda nii väga võõraid. Mulle on tulnud väga palju kõnesid – küsitakse, kes on need inimesed, kes teenust osutavad, mismoodi see käib. Ja võetakse mõtlemisaeg. See on mõistetav, sest kui koju tuleb võõras inimene, peab teda usaldama nii see, kes lähedast hooldab, kui ka hooldatav ise.”

Luus võttis suuremad pained maha – kõik teenust osutavad hooldustöötajad on enne samal alal töötanud ning erialase väljaõppega, seda hirmu ei ole, et suvaline inimene tänavalt astub sisse ja hakkab toimetama. “Meie töötajad teavad, mida nad teevad. Nad oskavad mähkmeid vahetada, sööta, potitoolile aidata jne. Pole vahet, kas tegemist on füüsilise või vaimse puudega inimesega, tingimus on, et ta ei ole agressiivne.”

 

Abi oleks vaja veel rohkem

Pikki aastaid koduhooldusalal töötanud Luus nentis, et eakate ja puudega inimeste hooldusvajadus on aastatega keerukamaks muutunud. “Kui vaadata, milline oli hooldusvajadusega inimene 20 aastat tagasi ja milline ta on praegu – toona olid inimesed lihtsalt põdurad ning vajasid abi,” rääkis ta.

“Praegu on abivajajate seltskond raskem, lisaks halvale füüsilisele tervisele on väga palju dementsust ja teisi erinevaid vaimse tervise probleeme.”

Omastehooldajate asendusteenus on mõeldud ajutise, mitte regulaarsena – see tähendab, et lähedast hooldav inimene saab hõlpu vaid lühiajaliseks puhkuseks. Viiel päeval nädalas töölolemise ajaks asendushooldajat kahjuks tellida ei ole võimalik.

“Paraku nii palju, kui tegelikult vaja, me aidata ei saa,” tõdes Luus. “Mulle helistas hiljuti üks inimene, kes rääkis: “Tõin insuldijärgse ema haiglast koju. Nüüd on kõik hoolduspäevad välja võetud, niisamuti puhkus. Mida ma nüüd teen? Vaja oleks tööl edasi käia, aga ei saa haiget ema terveks päevaks üksinda koju jätta.”

Sellises olukorras on Eestis palju inimesi ning nende murele ei ole siiani lahendust leitud, sest hooldust vajava inimese hooldekodusse elama asumise korraldamine ei ole kahjuks ka alati võimalik – see on nii kulukas.”

 

Et pääseks arsti juurde või teatrisse

“Omastehooldajad on ülekoormatud, neil pole aega isegi hinge tagasi tõmmata. Nii otsustasime luua teenuse, mis võimaldaks anda omastehooldajatele pisutki puhkust,” lausus abilinnapea Merike Martinson.

“Omastehooldajate asendusteenus on mõeldud vaba aja võimaldamiseks – kas on vaja arsti juurde, poodi, koolitusele või teatrisse minna. Või ka juhul, kui inimene vajab lihtsalt hetke omaette olemiseks,” selgitas abilinnapea.

Jaanika Luus lisas, et igale teenusevajajale lähenetakse individuaalselt: “Teame, et inimesi, kes seda teenust vajavad, on väga palju, teenusemaht on aga piiratud. See tähendab, et püüame selle piiratud aja jagada kõigi vahel võimalikult solidaarselt.”

Praegu on omastehooldajate asendusteenuse näol tegemist pilootprojektiga, kuid kui vajadus teenuse järele on piisavalt suur, plaanitakse see edaspidi muuta eelarveliseks teenuseks.

Teenus on mõeldud täisealistele hooldusvajadusega inimestele, nii noorele kui ka eakale. Minimaalne teenusekasutamise aeg on kaks tundi ning seda osutatakse kõigil nädalapäevadel kella 7-22.

 

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.