"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Maaturismi juht: turismisektoris ei ole Eesti juba praeguste hindadega konkurentsivõimeline (2)
01. mai 2015
Scanpix

"Niigi oleme kõik need aastad pidanud tõestama, et maal on elu. Selliste otsustega – käibemaksumäära ja kütuseaktsiisi tõstmine - tõestame, et pigem tuleb maalt lahkuda," nentis MTÜ Eesti Maaturism tegevjuht Raili Mengel. "Julgen väita, et turismisektoris ei ole me juba täna hinna poolest konkurentsivõimelised."

“Tahan väga loota, et valitsus pole kurtide kõrvadega,” rääkis Mengel, kelle sõnul on erinevad osapooled rahandusministeeriumi laua taga nentinud, et konjunktuuri instituudi analüüs käibemaksumäära tõstmise kohta on liialt ettevõtja keskne ning uurida tuleks ka määra tõstmise mõju külastajate arvukusele.

“Julgen väita, et turismisektoris ei ole me juba täna hinna poolest konkurentsivõimelised,” sõnas Mengel TTV saates “Täna+”. Ta lisas, et seda kinnitab ka Touresti raames läbiviidud külastajate küsitlus. “Küsisime, kui mitu eurot olete nõus kulutama puhkuse ajal päevas (majutus, erinevad aktiviteedid, söök).  Pooled vastajatest olid nõus kulutama kõigele vaid kuni 40 eurot päevas. Seepeale küsingi – kuhu meil on hindadega minna? Ja miks me ei usu, et majutusasutustel pole võimalik käibemaksumäära tõsta?” oli Mengel mures.

“Niigi oleme kõik need aastad pidanud tõestama, et maal on elu. Selliste otsustega – käibemaksumäära  ja kütuseaktsiisi tõstmine – tõestame, et pigem tuleb maalt lahkuda.” Mengel rääkis, et kütuseaktsiisiga on seotud kõik teenused, mida majutusettevõtted oma igapäevatoimetusteks, külastajate toitlustamiseks, transpordiks jne vajavad. Maaturism ei saa endale teenuse kallinemist lubada. Seda on kinnitanud ka Mengeli kolleegid Lätis.

Ta tõi näiteks, et Lätis tõsteti 1. jaanuaril 2009 majutusteenuste käibemaksumäära 5%-lt 21%-le. Juba 1. mail 2010 langetati käibemaksumäär 10%-le. Sellel kõigel olid majanduslikud tagajärjed. 2009. aastal vähenes Lätis turistide, sh nii sise- kui välisturistide, arv 28%.

Mengel hinnangul ei suura käibemaksumäära tõstmise korral majutusettevõtted ka enam investeerida ja see kõik ei puuduta vaid maaturismi. Linnades on majutusteenuse ja tööjõu kulud veelgi suuremad.

“Majutusteenuste käibemaksumäär tuleb jätta samaks. Pigem vaadata üle avaliku sektori kulud ning tõsta alkoholi- ja tubakaaktsiisi. Maapiirkondades on turism üks ellujäämise viis, töö andmise võimalus nii iseendale, perele kui kogukonna liikmetele. Kui selle kõik maainimstelt ära võtame, mis siis saab?” küsis Mengel.

“Kas riik on tõepoolest selleks valmis, et maksab pigem sotsiaaltoetusi töötuksjäänutele kui suhtub respektiga toimekatesse maaturismiga tegelevatesse inimestesse? Senisele plaanile tuleks ikka väga tõsiselt otsa vaadata,  selle mõju ja tagajärgi veelkord analüüsida, vestelda ettevõtjatega, turismisektori esindajatega,” sõnas Mengel ja rõhutas, et majutusteenuste käibemaksumäära ei tohi tõsta.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Udo
1. mai 2015 20:56
Ma ei saa üldse aru, milleks riik on valmis, aga kindlasti mitte selleks, et pakkuda inimestele inimväärset elu. Töötutele antav sotsiaaltoetus on nii väike, et sellest ei saa ära elada. Ansipil oli ka ükskõik meie rahva elatustase, teda huvitas vaid välispidine klants. Vaesumine jätkub. Maksumaksja raha läheb võõraste riikide abistamiseks, sõjavarustuse ostmiseks, ehkki keegi ei kavatse meid rünnata jne. Meie rahva elatustase ei huvita valitsust.
Leo
1. mai 2015 20:44
Valitsus suretab välja maaelu, turismi, vaesus ksvab, mitte midagi ei tehta meie inimeste heaks, rahvast ei hoolita üldse, valitseb Reformierakonna tagatoa diktatuur.