Keskkonnaministeeriumi sõnul ei kinnita keskkonnaameti kasutuses olevad andmed Kehra paberivabriku väiteid, nagu oleksid ohtlikud ained samas koguses jõevees juba enne vabrikusse jõudmist. 

“Juhul kui ettevõte tõendab, et saasteained, mis juhitakse heitvee väljalaskmest suublasse, ei pärine ettevõtte tegevusest, siis ei ole alust maksta ka saastetasu. Keskkonnaameti kasutuses olevad seireandmed seda aga ei kinnita, ” ütles keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Rene Reisner BNS-ile.

2015. aasta veebruaris keskkonnaameti tellitud jõevee proovis oli Reisneri sõnul näiteks tsingi sisaldus alla 1 mikrogrammi liitri kohta, samas ettevõtte poolt teostatud heitvee väljalaskmest võetud proovis oli tsingi sisaldus 2 mikrogrammi liitri kohta. Samuti erinesid arseeni, nikli ja kaadmiumi sisaldused. 

“Ka ettevõtte 6. märtsil toimunud omaseire tulemuste kohaselt oli tsingi ja arseeni kogus heitvees kõrgem kui jõevee omas, ” ütles Reisner. Ta lisas, et sellest tulenevalt ei saa ettevõtte tegevuse keskkonnaohutust kinnitada, mistõttu tulebki ettevõttel seirata nii tootmisesse sisenevat jõevett kui ka tootmisest väljuvat heitvett.

2012. aastal kehtestatud määruse eesmärk on Reisneri sõnul kaitsta Eesti veekogude puhtust ja tagada, et vee-elustik, taimestik ning Eesti inimeste tervis ei kahjustuks ohtlike ainete tõttu, mida vee-ettevõtted veekeskkonda juhivad.  “Eestis nii nagu kõikides Euroopa riikides, ei ole lubatud veekogude saastamine ja rikkumine, vee-elustiku mürgitamine ja inimese tervise ohtu seadmine. Seda tagatakse piirnorme ja kvaliteedistandardeid kehtestades ning nende täitmist jälgides. Kõik veekasutajad peavad oma tegevuses neid nõudeid arvestama, ” rääkis ta.

Keskkonnaministeerium ei plaani selles osas ühtegi seadust muuta ega aidata kaasa sellele, et veekogusid võiks saasteainetega reostada või rikkuda. “Arvestades Läänemere merekeskkonna tundlikkust, peab väga hoolikalt jälgima, mida merre lastakse, sest kõik ohtlikud ained akumuleeruvad kalades, taimestikus jms veeorganismides, jõudes lõpuks läbi toiduahela tagasi ka inimese toidulauale. Läänemeri ei ole tänase seisuga peaaegu tervikuna heas seisus ,” kirjeldas Reisner.

Kehra paberivabriku omanik Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i teatas see nädal, et ettevõte peab selle aasta algusest alates maksma kahekordset saastetasu, kuna jõevees on ohtlikud ained sees juba enne vabrikusse jõudmist.

Nii öeldi ettevõte projektijuhi Triin Raspeli sõnul Horizonile eelmise aasta novembris, et nad peavad uue aasta algusest hakkama seirama ja deklareerima ohtlike ainete sisaldust heitvees. Ettevõte kasutab jõest võetavat vett osana tootmisprotsessist, jahutusveena ning laseb selle vee selle jõkke tagasi.

Ettevõtte võetud proovidest on Raspeli sõnul näha, et heitvee näitajad ohtlike ainete sisalduse osas on suures sõltuvuses võetud toorveest. “Juba pärast paari proovi tegemist oli selge, et ohtlikud ained pärinevad jõest.”