Go Groupi hinnangul võib Venemaa ja Eesti suhete normaliseerumine, millega kaasneks raha, soov ja energia teha korda mõlema poole raudteetaristu ja avada uuesti Peterburi liin, võtta aega viis aastat.
“Ma loodan asjade jätkumist nii, et kahe riigi suhted normaliseeruvad ja leitakse raha, soov ja energia teha korda mõlema poole raudteetaristu. Loodan ka, et see hõlmab raudtee elektrifitseerimist, sest elektrirongidega oleks kindlasti soodsam ja mõnusam sõita,” ütles AS-i Go Group tegevjuht Jüri Etverk BNS-ile.
“Ma ei tahaks spekuleerida, kaua see aega võiks võtta, aga pigem usun, et see on viieaastane periood vähemalt,” lisas Etverk.
Etverk loodab, et liini nähakse siiski prioriteetsena ja see saab tulevikus ka mõistliku sõidugraafiku. “Samuti loodan, et tollikontroll viiakse liikuvasse rongi. Seejärel oleks kahe linna rongiühenduse kiirus umbes kolm ja pool tundi ning see saaks ka prioriteetseks transpordiühenduseks, kui keegi ühes või teises suunas liikuda tahab,” lisas Etverk.
“Selleks loomulikult peab soetama uue veeremi ja see on võimalik vaid siis, kui selleks on majanduslik ja poliitiline kindlus, et see liin toimida saab. See hõlmab kahe riigi suhteid ja kindlust nii infratasude suuruse osas kui ka aktsiisi puudutavates küsimustes. Siin on mõlemal riigil palju tööd ära teha, seda nii poliitiliselt kui ka mõlema riigi raudtee administratsioonil; rongioperaatorid kindlasti tulevad selle mõttega kaasa. Kas need oleme meie või keegi teine, kes kaasatakse, eks seda näeb,” sõnas Etverk.
Esmaspäeval saabus Tallinnasse viimane rong Peterburist ja Tallinn-Moskva liini teenindamise lõpetab Gorail alates 18. maist. Gorail loodab liinidelt ülejäävale veeremile, sealhulgas Moskva-liinilt ülejäävatele kupeevagunitele, edaspidi muud tööd leida. “Vedur jätkab oma tööd vedurina ja vagunid vagunitena. Tõenäoliselt ei ole see Eesti pind, kus vagunid oma tööd leiavad, aga kvaliteetsed kupeevagunid on Vene süsteemis küllaltki likviidne kaup ja ilmselt rendime need mõnda teise riiki,” ütles Etverk.
“Meie vagunkoosseisust on viimase kümne aasta jooksul pidevalt olnud vaguneid kellegi teise juures rendil, see on tavaline koostöö, et vahel on meie juures Läti vagunid ja siis vastupidi. Ma usun, et paremad vagunid meil seisma ei jää ja veduri osa sõltub Eesti Raudtee hankest, sest seal me osalesime ja kuuldavasti kuulutati meid seal ka edukaks. Lepingut ei ole veel sõlmitud, aga selle hanke täitmiseks see vedur esialgu mõeldud on. Kui seal mingeid muudatusi tuleb, siis peab see vedur mujalt tööd leidma,” lisas Etverk.
Alates 10. maist ei välju enam Goraili Tallinn-Peterburi rongid ning 11. maist Peterburi-Tallinn rongid. Eesti Raudtee plaanib koostöös Venemaa Raudtee tütarfirmaga Federalnaja Passažirskaja Kompanija (FPK) säilitada aga Tallinn-Moskva rongiliini ja selleks kuulutas Eesti Raudtee välja riigihanke, kuna kui FPK otsustab Tallinn-Moskva liini opereerimise üle võtta, on vaja Eestis raudteel reisijateveo teenuse osutamise loaga ettevõttet, mis veaks vaguneid Tallinna ja Narva vahel ning pakuks manöövritöid ja elementaarset hooldust.
Hanke kuulutas Eesti Raudtee välja märtsi lõpus ja pakkumuste esitamise tähtaeg oli 8. aprillil. Hanke kohaselt peaks selle võitja olema valmis osutama veduriteenust alates 18. aprillist. Lepingu kestvus oleks käesoleva aasta lõpuni ja Eesti Raudteel oleks seda õigus aasta võrra pikendada. Hankel osales ka AS Gorail.
Gorail on Moskva ja Peterburi liinide sulgemist kaalunud juba möödunud aasta novembrist saadik. Möödunud aastal sai rongifirma Gorail Venemaa rongiühenduse pidamisest auditeerimata andmetel 2 miljonit eurot kahjumit.
