"Homoteerull", "lilla", "pede", "tolerast", "igasugused murjanid", "jorisemised Meka suunas", "immigrantide negatiivne mõju rahvastiku kollektiivsele IQ-le" – sellised kirjad ei vaata vastu mitte mõnest nurgatagusest natsifoorumist, vaid Toompeal telekaamerate ees ja must-valgel suurtes päevalehtedes.
Napi paari aastaga on totaalselt ussitama läinud Eesti avalik mõtteruum, soovitan tõsiselt kaaluda paaril arvutilingvistika- ja statistikatudengil panna seljad kokku seda andmetega tõestavaks magistritööks, aga puhtalt põgusa vaatluse põhjal on muutunud räigelt mõnitav toon mõne aastaga ühiskonnas talutavaks normiks, kirjutas Sten Tamkivi Memokraadis.
Varjamatu teistsugususe-viha tõstab Eestis jõuliselt pead, sest vaimselt on kapist välja lastud kamp tõupuhtaid, kes teavad, et nende hädades on süüdi mitte haridus või nutikus või lugemus või laiskus või saatus või õnn, vaid: teistsugused.
Üks partei sõimab rasse ja uske, teise minister osatab naisi ja aasta ema põlgab lapsi, kellel on kaks ema.
Püha tule all on geid ja lesbid ja neegrid ja moslemid ja naised ja noored ja tõmmumad ja pikemad ja targemad ja kiiremad ja ausamad sellises tempos, et Sihtasutus Patriarhaadi ja Keskaja Kaitseks ei jõua ära pilada.
