Alates 1. juulist ei saa Tallinnas enam väikestest urkapoodidest alkoholi osta ning tanklates on keelatud kange napsi müük. Samas käib Tallinnal jätkuvalt kohtuvaidlus pühapäevase alkoholimüügikeelu osas, kuigi ekspertide sõnul on see eriti hea meede inimeste alkoholitarbimise vähendamiseks.
Terve Eesti Sihtasutuse juht Riina Raudne ütles Pealinnale, et Tallinna plaan keelata pühapäeviti alkoholimüük on ainult positiivne. “Pühapäevasele alkoholimüügikeelule on ju väga hea tõenduspõhine põhjendus olemas. Selline piirang aitab eeskätt neid, kellel on väga suur sõltuvus.” Raudse sõnul on sarinapsitajate jaoks ikkagi suur ettevõtmine minna teise omavalitsusse viina järele.
“Kui Tallinnas tahab 4000 või 8000 inimest pühapäeval juua ning ainult 200-l on viitsimist Viimsisse sõita, siis on seegi ju tohutu võit. Point ei olegi selles, et keegi tahaks hirmsasti, et inimesed ei saaks pühapäeval alkoholi juua, vaid selles, et oleks üks päev, kus alkoholipudel ei ole nii, nagu öeldakse, on your face (lõdavas tõlkes “otse nina all” – toim).”
On mõõdetud, et sellised piirangud mõjuvad just nn tsüklivendadele – neile, kellel on kõige rohkem probleeme enesekontrolliga. “Aga selle piirangu vastu sõdivad peamiselt need inimesed, kes ei saa sõltuvusega inimestest aru, kellel endal on enesekontrolliga kõik korras,” märkis Raudne. Kuid tavalised inimesed peaksid suutma oma pühapäevast alkoholipruukimist ka nii palju ette planeerida, et pole tarvis sel päeval poodi napsi järele tõtata.
Igasuguste piirangute kehtestamine tekitab suures osas inimestes pahameelt, isegi kui see neid isiklikult väga ei puudutagi. Samas, kui muudatustega juba harjunud ollakse, kaob ka negatiivne suhtumine. “Eks see oli nii ka siis, kui kehtestati siseruumides suitsetamise keeld. See näitab, mida on võimalik kümne aastaga saavutada – keegi ei pea seda enam ebanormaalseks, vastupidi. Nii et kindlasti on Tallinn oma müügipiirangutega õigel teel.” Raudne möönas, et muutusi inimeste harjumustes ei tekita üleöö. „Ei ole nii, et täna teeme ja homme on tulemus käes.“
Riigi vägikaikavedu ettevõtjaga
Ühest küljest on kohalikel omavalitsustel raskem alkoholi liigtarbimisega võidelda kui riigil – neil on vähem seaduslikke hoobi, mida liigutada. Riigi tasandil, seaduste muutmisega, oleks see märksa lihtsam.
“Riigil on see lihtne,” tõdes Raudne, “kuid ainult siis, kui on poliitiline tahe. Aga kui palju ikka on maailmas kohti, kus valgustatud monarh teeb otsuseid rahva tervist silmas pidades. Nagu väga palju mujalgi maailmas, on ka Eestis poliitikud dünaamilises vägikaikaveos ettevõtjaga.” Sest alkoholipoliitikas Raudse sõnul win-win kombinatsiooni ei ole. “Ei ole nii, et rahva tervis võidab ja ettevõtja võidab. Suur osa meie toredatest Eesti ettevõtjatest on tegelikult ju rahvusvaheliste suurettevõtete esindajad. Ning selliste firmadega on üsna keeruline riiklikul tasandil läbirääkimisi pidada. Samas – kui kohalik omavalitsus võtab mõnd tervist edendavat asja piloteerida ning see osutub edukaks – statistika näitab, et tervisekahjud vähenesid, siis on ka riigil lihtsam asjaga kaasa tulla.”
Raudne tõi näite (samuti Tallinna initsiatiivil algatatud) öisest alkoholimüügikeelust, mis on toonud kaasa joobes juhtide poolt põhjustatud liiklusõnnetuste arvu väga suure vähenemise.
Statistikaameti andmetel saab ligi veerand kõigist liiklusõnnetustes vigasaanutest viga joobes autojuhtide osalusel toimunud liiklusõnnetustes. “2002., 2006. ja 2007. aastal ulatus joobes mootorsõidukijuhtide osalusel toimunud inimkannatanutega liiklusõnnetustes vigasaanute arv üle 800,” kirjutas statistikaameti ülevaade “Alates 2008. aastast on see näitaja pidevalt vähenenud ning viimastel aastatel jäänud alla 260. Aastal 2012 sai joobes mootorsõidukijuhtide osalusel toimunud liiklusõnnetustes vigastada 231 inimest. Aastaga vähenes joobes mootorsõidukijuhtide osalusel toimunud liiklusõnnetuste arv 10, neis liiklusõnnetustes vigasaanute arv 26 ja hukkunute arv 6 võrra. Need on ka viimase 20 aasta parimad tulemused.”
Reklaamijal rohkem jõudu kui ennetajal
Raudse sõnul on alkoholitarbimise vähendamisel oluline koht ka teadlikkuse tõusul, kuid sellega paraku suuri muudatusi läbi ei vii. “Kui keegi oleks kümme aastat tagasi suitsetajale öelnud, et mine õue vihma kätte suitsetama, sa kahjustad ruumis suitsetamisega teiste tervist, siis sellise sõnumiga ei oleks muutusi iialgi tulnud,” märkis ta. “Pealegi mõjutab teadlikkust väga palju reklaam ning sellega võidelda on võimatu. Alkoholitööstus räägib rahvaga tund aega päevas, meil on Saku Suurhall ja A. Le Coq Arena. Ühelgi terviseennetajal ei ole seda suutlikkust, mis alkoholitootjal. Pealegi on teavitus hea argument alkoholitootjatele: “Ärme piira reklaami, ärme vähenda müügikohti, las riik ja MTÜ-d harivad rahvast”. Aga see on riigile palju kallim, kui mõningate piirangute seadmine.”
Ka mitmed Euroopa eksperdid on öelnud, et kui ei tegele kättesaadavusega, siis ei ole ka muuga tegelemisest väga kasu. Ükskõik kui palju alkoholitootjad või eri osapooled tahavad vastu vaielda, see on väga veenvalt ära tõendatud, et kättesaadavuse piiramine on kõige efektiivsem meede, mis annab kõige pikaaegsemaid tulemusi.
Alkoholi kerge kättesaadavusega on seotud ka mitmed ühiskondlikud probleemid, nagu perevägivald, laste hooletusse jätmine, uppumis- ja liiklussurmad. Arvestuslikult moodustab alkoholi liigtarvitamise tõttu nii haigestumise kui ka kaotatud tööpäevade ja tööealiste inimeste varajase surmaga seotud kogukahju 2–5% SKP-st.
