Sisserändega tegelevad Eesti vabaühendused saatsid teisipäeval peaminister Taavi Rõivasele avaliku pöördumise seoses varjupaigataotlejate varajase õigusnõustamise teenuse rahastamise lõpetamisega.
Vabaühendused avaldavad nördimust siseministeeriumi otsuse üle jätta välja kuulutamata eelnevalt planeeritud konkurss, et tagada juulikuust varjupaigataotlejatele varajase õigusnõustamise teenus, mida pakkus Eesti Inimõiguste Keskuse juures tegutsev varjupaigataotlejate õiguskliinik.
Ühenduste kinnitusel on õigusnõustamine vajalik, et lihtsustada menetlejate tööd ja tagada tegelik ja tõhus varjupaigaõiguse kasutamise võimalus. “Nõustamisteenus on oluline vahelüli riigi ja varjupaigataotleja vahel – riigist sõltumatu nõustamine väljaspool kohtumenetlust tagab ka suurema usaldustunde. Täna on oht, et juulikuust kukub nõustamise maht ja kvaliteet tagasi 2011. aasta tasemele, mil see oli üheks suuremaks probleemiks varjupaigavaldkonnas ning millele juhtisid tollal tähelepanu nii õiguskantsler kui rahvusvahelised organisatsioonid,” seisis pöördumises.
Ühenduste kinnitusel on Eesti Inimõiguste Keskuse juures 2011. aastast tegutsev varjupaigataotlejate õiguskliinik paindlik lahendus, mida on lihtne skaleerida ja mis samas tagab kvaliteetse ja sõltumatu õigusabi varajases staadiumis.
“See on riigi- ja vabasektori koostöö ning EL-i vahendite tulemusliku kasutamise edulugu, mis aitab tõhusalt Eesti rahvusvahelisi ja EL-i õigusest tulenevaid kohustusi täita. Tegemist on lisaks valdkondlikule kompetentsikeskusele ka kuluefektiivse lahendusega: ühe varjupaigataotleja õigusnõustamiseks kulus 2014. aastal alla 50 euro kuus,” seisis pöördumises.
Eesti vabaühendused on korduvalt soovitanud Eesti riigil pagulasvaldkonnaga tõsisemalt tegeleda, eriti mis puudutab juurdepääsu varjupaigale, ettevalmistamist ümberasustamiseks ja ümberpaigutamiseks. “Ka täna, kui vajadus ekspertteadmiste järgi on suur, ei ole siseministeerium kaasanud vabaühendusi otsustusprotsessi ega otsinud sisulist koostööd Euroopa rändekavaga seotud väljakutsete lahendamisel. Puutume igapäevaselt kokku Eesti riigi vähese kompetentsiga varjupaiga valdkonnas, mida aitaks leevendada senisest tihedam koostöö vabaühendustega, mitte selle ühepoolne katkestamine,” märkisid vabaühendused.
Ühendused kutsuvad riiki jätkama õigusnõustamist Eesti Inimõiguste Keskuse varjupaigataotlejate õiguskliinikus vähemalt aasta lõpuni või kauem, kui selleks ajaks ei ole sarnase mahu ja kvaliteediga teenust välja töötatud.
“Kutsume kaasama Eesti pagulasvaldkonnaga tegelevaid vabaühendusi, millel on märkimisväärne kogemus ja teadmised, võrdsete partneritena varjupaigataotlejate ja pagulaste valdkonna poliitikate ja lahenduste väljatöötamisse. Kutsume seadma sisse regulaarse teabevahetuse ja koostöö siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja pagulasvaldkonnas tegutsevate vabaühenduste vahel, et luua vastastikust usaldust ja soodustada kaastootmisel põhinevate lahenduste väljatöötamist,” seisis pöördumises.
Loe ka:
