AS-i Transiidikeskuse ja Tallinna Sadama sõnul on plaanid hakata Soome kaupu nii-öelda Rail Balticu vanal trassil Euroopasse vedama takerdunud Eesti Raudtee tõttu, sest viimane pole suuteline hinnaläbirääkimisi pidama; Eesti Raudtee sõnul pole nendega lõunasuunalisest kaubaveost räägitud

“Ebameeldiva üllatusena ei saa me oma kavatsustega alustada, sest me ei saa paika Eesti Raudtee infrastruktuuri tariife. Majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt Eesti Raudteele ette antud tariifidega ei ole kaubavedu praegu meretranspordiga konkurentsivõimeline,” vahendas BNS AS-i Transiidikeskus juhatuse esimees Erik Laidvee sõnu Postimehele,

“Ettevõttes valitsevate juhtimisraskuste tõttu olukorras, kus vanad juhid on lahti lastud, uusi aga pole ametisse määratud, ei ole olnud võimalik ministrile teha ettepanekut soodustariifi andmiseks,” lisas ta.

Tallinna Sadama juht Ain Kaljurand ütleb samuti, et Eesti Raudteel valitsev segadus takistab tõepoolest uue kaubatee avamist. “Teised selle äri osapooled võivad teha mida tahes, aga kui raudtee ei ole suuteline enda ees seisvatele küsimustele vastama, siis ei tule midagi välja,” märkis Kaljurand.

Soome eksportööride üha kasvava huvi tõttu on Tallink valmis soetama uue kaubalaeva, kuhu saaks peale võtta eraldi nii konteinereid kui ka veokeid. “Kui Transiidikeskuse idee peaks tõepoolest ellu viidama, kaaluksime kindlasti tõsiselt kaubaveomahtude tõstmist Eesti-Soome suunal ja vajadusel Muuga-Vuosaari liinil,” sõnas Tallinki kommunikatsioonijuht Luulea Lääne.

Kuigi Eesti Raudtee juhtkond peab Rail Balticu kaubavedu mõttetuks, oleks nõukogu valmis tariifide üle läbi rääkima. Samas pole raudteefirmaga selle arendusdirektori Toomas Uiboupini sõnul põhja-lõunasuunaliste kaupade vedamisest üldse räägitud. “Autotranspordil on siin oluline eelis, sest Soomes autole pandud konteiner liigub ilma mingi täiendava käitlemiseta paari päevaga otse kliendini. Selleks, et rongi käima panna, peab olema esmalt kriitiline mass kaupa, kuid ma ei näe, mis paneks Soome ettevõtjaid raudteed kasutama,” ütles Uiboupin.

Eesti Raudtee nõukogu pole selle esimehe Raivo Vare sõnul kaubaveo tariifi alandamist veel arutanud. Kuid probleem pole tema sõnul tariifis, sest raudteefirma küsitav infrastruktuuri tasu moodustab vaid väikese osa kaubakonteineri liigutamise kuludest.

Eesti ainukene konteinerterminal oleks juba mais saatnud mööda raudteed Euroopa poole teele esimesed proovikonteinerid Soome puitu, paberit ja metalli, kuid Eesti Raudtee pole suuteline hinnaläbirääkimisi pidama. Samal põhjusel nurjus Transiidikeskuse kava saata juba juunis teele esimene Rail Balticu vanal trassil liikuv kaubarong.

Transiidikeskus kavandab praegu mereveole alternatiivset põhja- lõunasuunalist raudteeveoprojekti, mille abil loodab tänavu vedada üle 300 000 tonni kaupa ja järgmisel aastal miljon tonni. Projekti nimel on praeguseks tööd tehtud ligi kaks aastat.