"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Erakoolide ühenduse juht: ministeeriumi kavatsus on kiirustamine (0)
16. juuni 2015
Scanpix

Eesti Eraüldhariduskoolide Ühenduse esimehe Ahto Orava hinnangul on ilmselge kiirustamine haridus- ja teadusministeeriumi soov taastada juba tuleva aasta 1. septembrist olukord, kus erakoolide majanduskulude katmine on omavalitsustele vabatahtlik.

“Üldhariduses on esimene terviklik tsükkel üheksa aastat, kuid väga erineva sisuga muudatused haridussüsteemis käivad paariaastaste tsüklitega ja väga raske on nii tagada järjepidevust,” ütles Orav BNS-ile.

Nii haridussüsteemi kui koolivõrgu terviklik arendamine on tema sõnul vajalik, kuid sellesse tuleks kaasata kõik asjaga seotud huvigrupid. “Nii võiks see olla ka erakoolide rahastamise muutmise osas ja kindlasti oleks koostöös võimalik ka huvipooli rahuldav pikaajaline plaan välja töötada. Praeguse kiirustamise juures jääb mulje, et keskmes on raha, mitte sisu,” tõdes Orav.

“Oleme lugenud meediast, et erakoolidel on munitsipaalkoolidega võrreldes konkurentsieelis, sest erakoolidele makstakse kõik kulud kinni ja siis lisaks lubatakse neil ebaõiglaselt ka veel õppemaksu võtta,” sõnas Orav.

“Täna on erakoolid ja munitsipaalkoolid riigipoolse toetuse osas tõesti võrdses olukorras nii pearahade kui tegevuskulude toetuse osas, kuid see ei kata ju kõiki kooli kulusid. See osa, mis jääb puudu, kaetakse erakoolis õppemaksu arvelt ja munitsipaalkoolis antakse omavalitsuse poolt eelarve kaudu,” ütles ta. “Lisaks sisaldab erakoolide õppemaks paljusid kooli eripära ja lisaväärtustega seotud kulusid, mis ei ole munitsipaalkoolidel vajalik või võimalik,” lisas Orav.

Orava sõnul moodustab erakoolides umbes kolmandiku riigi pearaha, kolmandiku tegevuskulude toetus ja kolmandiku õppemaks. “Õppemaksu juurdemaksmine on lapsevanema vaba tahe kooli toetada ja see ei saa olla seotud üldise koolivõrgu rahastamisega. Kui järgmisel aastal võetakse erakoolidel ära umbes kolmandik tuludest, siis ühe aasta jooksul on paljudel erakoolidel pea võimatu oma tegevus sellises mahus ümber organiseerida,” tõdes Orav.

Paljudel kogukonnakoolina tegutsevatel erakoolidel on tema sõnul üsna sümboolne õppemaks ja tegutsetakse heategevuse toel. “Seega meediast läbikäinud retoorika, et küllap on paljudel erakoolidel korralik rasvakiht kogutud, et muutustega toime tulla, tundub enam kui kohatu,” sõnas Orav. “Erakoolid ei ole oma olemuselt kasumitaotlusega ühingud ja tänases Eestis ei tea küll ühtegi erakooli, mis oleks kuidagi omanikukasu tootnud. Kui mõni erakool jääbki mõnel aastal plussi, siis kasum reinvesteeritakse alati kooli arendamisse,” kinnitas ta.

Haridus- ja teadusministeeriumi eelnõu järgi tahab riik juba järgmise aasta 1. septembrist taastada olukorra, kus erakoolide majanduskulude katmine on omavalitsustele vabatahtlik. Eelnõu järgi lisatakse erakooliseadusesse sätted, mille järgi osaleb vald või linn eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises, kui see on valla või linna otsusel vajalik hariduse kättesaadavuse või mitmekesisuse tagamiseks. Samuti lähtutakse tegevuskulude katmisel valla või linna ja erakooli pidaja vahel sõlmitud lepingust.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.