Põhiseaduse muudatus, mis langetas kohalike omavalitsuste valimisel valimisea piiri 16. eluaastani, lubab hääletada ka noorukitel, kes täisealiseks saades tunnistatakse teovõimetuks. Põhiseaduskomisjon lubab, et sügisistungjärgul viiakse kõik seadusega kooskõlla. Puuetega Inimeste Koja kinnitusel ei tohi seadusemuudatus vaimupuudega või psühhikahäiretega inimestele ega nende eestkostjatele täiendavaid kohustusi tekitada.
Täielikult teovõimetuks tunnistamine tähendab seda, et inimesel pole võimalust anda oma hääl valimistel. Nüüd on justkui võimalus, et enne 18-aastaseks saamist, mil kohus teovõimetust vaagib, võib hääleõiguslik kodanik olla, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Andrei Novikov ütles, et tuleks välja töötada mehhanism, kus inimese teovõimet valimisõiguse tähenduses hakatakse hindama juba varem. “Vastasel korral tekib olukord, kus ta tõepoolest saab hääletada, kusjuures aru saamata, kelle või mille poolt ta hääletab,” ütles Novikov.
Novikov näeb ühe väljapääsuna võimalust, et teovõimetuks tunnistamise protseduuri alampiir samuti allapoole tuua. Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht seda ei poolda, sest see tooks järsult psühhiaatritele, eripedagoogidele ja kohtutele tööd juurde. Selle asemel võiks olla andmebaaside põhine süsteem. Näiteks armeeteenistusse kutsumine jääb teatud diagnooside puhul täna automaatselt ära.