Kreeka võimalik uus abiprogramm tuleb karmim

Kreeka võimalik uus abiprogramm tuleb karmim (0)

Pealinn

02. juuli 2015

Eesti rahandusministri Sven Sestri hinnangul tuleb võimalik uus abiprogramm Kreekale referendumi korraldamise tõttu karmimate tingimustega, kui see mis varasemalt laual oli.

“Kreeka valitsuse referendumikava on ajaloos kindlasti üks sürrealistlikumaid. Panna hääletusele ettepanek, mida pole kokku lepitud ning teha ise ettepanek selle vastu hääletada. Suhteliselt lihtsama tee – nõudlikud aga mitte teostatamatud reformilubadused EFSF-i programmi kopsakate jääkide vastu – asemel valis Syriza panganduskriisi, niigi madala välisusalduse kaotuse ning majanduse täiendava languse,” teatas Sester sotsiaalmeedia vahendusel.

“Mullusügiseste arengute põhjalt võinuks Kreekas tänavu loota majanduse väikest kasvu, siis Syriza abiga näeme 2015 kokkuvõttes pigem paariprotsendilist langust, mis muuhulgas tähendab, et võimalik uus abiprogramm ESM-ist peab esitama karmimad tingimused kui veel hiljuti laual olid,” lisas minister.

“Loogiliselt mõtleja jaoks on muidugi võimatu mõista, kuidas sai peaminister Tsipras 30. juunil esitada ESM-ile taotluse uueks programmiks, sealhulgas peaaegu nõustudes troika eelnimetatud viimase pakkumisega, mille suhtes õigel ajal kokkuleppele ei jõutud, ning samal ajal rahvale jätkuvalt soovitada sellele pakkumisele “ei” öelda?,” lisas Sester.

“Eurorühm, mis Kreeka kapriiside lahendamise lootuses kogunes kümne päeva sees füüsiliselt viis korda, ei saanud sellest 1. juulil telefonikonverentsil samuti aru ning võimalikku lisaabi Kreekale arutatakse alles pärast referendumi tulemusi,” sõnas Sester.

“Rahvahääletuse peamiseks tulemuseks võib paraku prognoosida rahva lõhenemist. Ehkki “jah” hääl võiks mõnede hinnangute kohaselt tuua ka uued valimised ja uue, suutlikuma valitsuse, siis ega Syriza ja teiste äärmuslaste toetus kuskile päriselt kao. “Ei” hääl ilmselt süvendaks vähemalt lühiajalisi majandusraskusi, eriti panganduses, sest programmi perspektiivita on Euroopa Keskpangal keeruline likviidsusabi vajaliku taseme hoidmist lubada,” lisas ta.

Kreeka ja kreeditoride läbirääkimised, millega Kreekale lubati reformide vastu välja maksta teise abipaketi viimase, 7,2 miljardi euro suuruse laenumakse, katkesid nädalavahetusel, kui Kreeka valitsus teatas, et paneb küsimuse rahvareferendumile ning soovitab valijatel kasinuskavale vastu hääletada. Laenuandjate teine abipakett Kreekale lõppes 30. juunil.

Esmaspäeval kehtestati Kreekas kapitalikontroll ning piirati pankadest ja pangaautomaatidest välja võetavat raha 60 euroni inimese kohta päevas. Teisipäeval teatas Kreeka valitsus, et on nõus kreeditoride reforme läbi viima vaid märkimisväärse võlgade restruktureerimise ja uue kaheaastase finantsabi korral. Eurotsooni rahandusministrid otsustasid kolmapäeval enne uute arutelude alustamist referendumi tulemused ära oodata.

Samuti jättis Kreeka 30. juuni tähtajaks IMF-ile tegemata 1,6 miljardi euro suuruse võlamakse. 20. juulil saabub tähtaeg, mil Kreeka peab Euroopa Keskpangale tagasi maksma 3,5 miljardit eurot.

Kommentaarid (0)

1. Kommentaaride avaldamine ja vastutus.

Pealinna kommentaarikeskus on tehniline vahend, mis võimaldab kasutajatel avaldada oma kommentaare. Pealinn ei toimeta kommentaare. Kommentaari autor vastutab kommentaari sisu ning avaldamise eest. Tasub teadvustada, et Eesti kohtupraktikas on lahendeid, mille kohaselt kommentaari autor on saanud kommentaari sisu eest karistada.

2. Mis on halvad kommentaarid?

Pealinn keelab kirjutada kommentaare, mis ei vasta sisult hea tava reeglitele.
Need on kommentaarid, mis:

sisaldavad ähvardusi;
sisaldavad solvanguid;
õhutavad vaenule ja vägivallale;
sisaldavad üleskutseid ebaseaduslikele tegevustele;
sisaldavad isikuandmeid (isikukood, info isiku tervisliku seisundi kohta, kodune aadress, telefoninumber);
on kirjutatud teise isiku nime all;
sisaldavad teemaväliseid linke, spämmi ja reklaami;
on sisutud ja/või teemavälised;
sisaldavad ebatsensuursed väljendusi ja labasusi;
kutsuvad üles narkootikumide või relvade kasutamisele;
on kirjutatud võõrkeelsena või mitte ladina tähestikus.

Sellise sisuga kommentaarid eksivad hea tava reeglite vastu. Pealinnal on õigus sellised kommentaarid kustutada ja piirata nende autorite ligipääsu kommentaaride kirjutamisele. Inimestelt, kes rikuvad sihiteadlikult reegleid, võidakse võtta kommenteerimise võimalus.

3. Milline on hea kommentaar?
Hea kommentaar:

sisaldab lisainfot vastaval teemal
avaldab isiklikku arvamust koos põhjendusega
arvustab inimeste mõtteid, mitte isikuid endid
kommenteerib artikli tugevaid ja nõrku külgi
austab kommentaaride kirjutajaid ja lugejaid
on teravmeelne või huumorikas

4. Teata sobimatust kommentaarist. Notice-and-take-down.
Sobimatu kommentaari avastamisel palume sellest teavitada. Selleks on iga kommentaari küljes nupp “Teata sobimatust kommentaarist”. Pealinn lähtub kommentaaride jälgimisel notice-and-take-down printsiibist – kasutajat kutsutakse üles halvast kommentaarist teatama (notice), toimetus vaatab laekunud teateid ja reageerib vastavalt kommentaari kustutades (take-down) või heaks kiites. Toimetus jälgib laekuvaid teateid regulaarselt ja kõrvaldab reegleid eiravad kommentaarid esimesel võimalusel. Esmajärjekorras tegeletakse kasutajaid isiklikult puudutanud kommentaaridega.