"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Eurotsoon asub Kreeka referendumi järel olukorrale lahendust otsima (0)
06. juuli 2015
Scanpix

Eurotsooni liidrid asuvad esmaspäeval otsima lahendust Kreeka võlakriisile olukorras, kus kreeklased lükkasid referendumil tagasi võlausaldajate reformiettepanekud.

Kreeka pühapäeval peetud referendumil ütles laenuandjate abipaketi tingimustele “ei” 61,31 ja “jah” 38,69 protsenti valijatest. Referendumil osales 62,5 protsenti valijatest.

Saksa kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president François Hollande kohtuvad olukorra arutamiseks esmaspäeval tõenäoliselt esmaspäeval Pariisis.

Merkel ja Hollande ütlesid pühapäeval telefonivestluses, et Kreeka referendumi tulemusi tuleb austada.

Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk kutsus tulemuste teatavakstegemise järel teisipäeva õhtuks kokku eurotsooni erakorralise tippkohtumise.

Euroopa Komisjoni presidendil Jean-Claude Junckeril on esmaspäeva hommikul kavas videokonverents Euroopa Keskpanga juhi Mario Draghi ning eurotsooni rahandusministreid koondava eurogrupi juhi Jeroen Dijsselbloemiga.

Saksa ja Prantsuse rahandusministrid alustavad Varssavis kõnelusi Eesti aja järgi kell 11.00.

Eurotsooni riikide rahandusametnike töörühm koguneb kujunenud olukorda arutama Brüsselis.

Kreeka peaminister Alexis Tsipras ütles referendumi järel, et “ei” võit ei ole mandaat lõheks Euroopaga, vaid otsus, mis tugevdab Kreeka läbirääkimispositsiooni elujõulise kokkuleppe saavutamiseks.

“Sel korral on läbirääkimistelaual ka võlg,” lausus peaminister, viidates Kreeka kauaaegsele nõudmisele rääkida kreeditoridega läbi riigi võlakoorma restruktureerimise üle.

Kreeka valitsuse pressiesindaja Gabriel Sakellaridis ütles pühapäeva hilisõhtul, et Kreeka keskpank palub Euroopa Keskpangalt hädaolukorra likviidsusabi korras raha.

Ateena lükkas juuni lõpus tagasi võlausaldajate – Euroopa Komisjon, Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja Euroopa Keskpank – reformiettepanekud, mis võimaldanuks heakskiitmise korral Ateenal saada abipaketi viimase, 7,2 miljardi euro suuruse laenumakse.

Laenuandjate teine abipakett Kreekale lõppes 30. juunil. Samuti jättis Kreeka 30. juuni tähtajaks IMF-ile tegemata 1,6 miljardi euro suuruse võlamakse.

Ateena esitas kolmapäeval laenuandjatele uue ettepaneku, ent eurogrupi teatel ei jätku läbirääkimised enne referendumit.

Kreeka kuulutati reedel ametlikult maksejõuetuks.

IMF teatas neljapäeval, et Kreekal on oma finantsolukorra stabiliseerimiseks vaja veel vähemalt 50 miljardit eurot, millest 36 miljardit peaks tulema Euroopa Liidu võlausaldajatelt.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.