Majandusekspert Andres Arrak märkis, et ettevõtjaskond avaldas oma seisukoha juba maksumuudatuste läbirääkimiste käigus. "Nüüd vaadatakse makse nagu riigieelarve aukude täistoppimise vahendit. Kuna enne valimisi on lubadused antud, istuti laua taha ja vaadati, kust raha lubaduste täitmiseks saada. Tegelikult puudub suhtumine, mille järgi maksud on majanduskasvu edendav süsteem. Sellist arusaama pole ma ei selle ega eelnevate koalitsioonide puhul näinud," nentis Arrak.
Eesti Konjunktuuriinstituut tutvustas eile 2015. aasta teise kvartali majanduselu tulemusi. Ekspertide hinnangul saab Eesti majandusele praegu anda koolipoisi hindena tugeva kolme, aga majanduskliima on langevas trendis ning prognoosid on seoses poliitilise olukorraga pidevalt kehvemad varem. Ebakindlust on lisanud ka valitsuse kobarmaksuseaduse vastu võtmine, vahendas TTV.
Eesti ettevõtjate hinnang pole konjunktuuriinstituudi teatel viimase kolme kuu jooksul muutunud. Turgude nõudlus on alla tavapärast, ettevõtlussektorite kindlustunne madal ning majandusindeks on alla pikaajalist keskmist. Riskid, millele ettevõtjad murega vaatavad on Vene-Ukraina konflikt, Kreeka mõju Eurotsoonile, pagulaste probleem ja populismi kasv Euroopas. Ka Eesti kobarmaksumuudatuste paketi vastuvõtmine kevadel ei kasvatanud ettevõtjate kindlustunnet homse ees.
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles, et maksumuudatused pole majandusettevõtlust veel otseselt puudutanud. “Need on esialgu ju seaduse tasemel. Aga üldine õhkkond, vaidlused, ettevõtjate suhtlemine avaliku sektori ja maksumuudatuste läbiviiatega pole ettevõtjate optimismi suurendanud. Mõneti on ettevõtjad käega löönud, muutunud ükskõikseks ja väljendanud arvamust, et neist nagunii midagi ei sõltu ja neid ei kuulata. See ei ole hea, et sellised ilmingud on tulnud,” rääkis Josing.
Majandusekspert Andres Arrak märkis, et ettevõtjaskond avaldas oma seisukoha juba maksumuudatuste läbirääkimiste käigus. “Nüüd vaadatakse makse nagu riigieelarve aukude täistoppimise vahendit. Kuna enne valimisi on lubadused antud, istuti laua taha ja vaadati, kust raha lubaduste täitmiseks saada. Tegelikult puudub suhtumine, mille järgi maksud on majanduskasvu edendav süsteem. Sellist arusaama pole ma ei selle ega eelnevate koalitsioonide puhul näinud,” nentis Arrak.
Kokkuvõttes loetleb Konjunktuuriinstituut Eesti majandusarengut takistavate probleemidena kvaliteetse tööjõu ja nõudluse puudust, rahvusvahelise konkurentsivõime ja kapitali vähesust ning vähest usaldust valitsuse majanduspoliitika suhtes.
