Kultuuriministeerium tutvustab Armeenias Eesti kogemust vaimse kultuuripärandi säilitamisel.
Kuni teisipäevani osaleb kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Anne-Ly Reimaa Jerevanis III rahvusvahelisel konverentsil “Cultural Policy, Policy for Culture: the Role of Culture in Sustainable Development in Post-2015 Agenda”, kus ta esineb pühapäeval Eesti vaimse kultuuripärandi säilitamise ja väärtustamise teemalise ettekandega. Konverents keskendub kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi panusele ühiskonna arengus, samuti vaimse kultuuripärandi kaitse küsimustele, teatas kultuuriministeerium BNS-ile.
“Vaimsel kultuuripärandil on oluline koht kogukonna, ka riigi mina- ja maailmapildis, mis muudab iga kultuuri eripäraseks ja huvitavaks. Vaimne kultuuripärand seob kokku keele, laulu, tantsu, käsitöö, kunsti, tavad, kombed, harjumused, väärtused ja üldse kogu tarkuse, mille pärime oma eelkäijatelt ja sellelt kogukonnalt, kuhu oleme sündinud,” ütles Reimaa. “Eestis on vaimse kultuuripärandi säilitamisel ja teadvustamisel väga palju korda saadetud ja see väärib tutvustamist ka rahvusvahelisel tasandil. Meil on, mille üle uhkust tunda.”
Eesti ühines UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga 2006. aastal. UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja on kantud Kihnu kultuuriruum, Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon, Seto leelo ja alates 2014. aastast Vana-Võrumaa suitsusaunatraditsioon. Samuti on ligi 15 aastat kultuuriministeerium ellu rakendanud pärimuslike kultuuripiirkondade pärandit väärtustavaid kultuuriruumide programme.
Selles vallas saavutatu pakub ka rahvusvahelist huvi. Kultuuriruumide programmid on regionaalselt olulised, sest toetavad riigi äärealadele pärimuskultuuri ja sealseid kogukondi. Eestis on kokku seitse kultuuriprogrammi, mida haldab Rahvakultuuri Keskus. Sinna hulka kuuluvad Setomaa, Kihnu, saarte, Mulgimaa, Vana-Võrumaa, Peipsiveere ja Virumaa pärimuskultuuri programmid.
Eesti ja Armeenia vahel kehtib 2004. aasta 12. novembril sõlmitud kultuurikoostöölepe, mis hõlmab kahe riigi kultuuriministeeriumide koostööd muuhulgas ka kultuuripärandi säilitamise ja kaitse valdkonnas.
