"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Põllumajandusekspert: seakasvatajatele raha eraldamine on PR-trikk! (0)
11. august 2015
Scanpix

"Kuulutatakse MAKi (Eesti maaelu arengukava - toim.) meetmetest välja võimalus, kus tuleb ise suurelt panustada, aga praeguses majanduslikus olukorras ei ole võimalik üha uusi ja uusi investeeringuid teha," rääkis Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoja nõukogu esimees Riho Kaselo ja lisas, et praegused meetmed mõjutavad tulevikku, aga olukorda on vaja lahendada praegu.

Kaselo rõhutas, et seakasvatajate olukord on tõsine, mistõttu tuli lisaks maaelu ministreeriumi pöörduda ka valitsuse poole. “Ent olukord on tõesti hull, sest seakasvataja on nurka aetud. Tal ei ka terveid sigu mitte kuskile realiseerida,” rääkis ta TTV saates “Täna+”.

Ta leiab, et riigi poolt peaks olema kompenseeritud riskid, mis on tööstustel siis, kui nad peaksid laboriuuringu alusel hiljem teada saama, et tegemist on lihaga, mis pärineb seakatkuga nakatunud farmist ja kuulub hävitamisele, või kuulub liha hävitamisele tsoonimuutuse tõttu. “Igal juhul, praegune olukord on väga katastroofiline. Võib juhtuda, et kordub Raplamaa fakt, kus AS Reis viis farmi võtmed vallamajja, kuna ka terveid sigu pole kuhugi realiseerida.”

Kaselo pakub välja, et kolmanda tsooni sealihast võiks teha konserve kaitseväele ja nende varudeks.

Tervikuna on seakatku tagajärgedest hõlmatud veel ka teraviljatootmine, transpordisüsteem, söödatootmine, veterinaarteenistus. “Olukord tuleb lahendada, kuna tootmisprotsess on katkematu. Siga on kolm kuud, kolm nädalat ja kolm päeva tiine. Kolm kuud tagasi oli hoopis teistsugune majandussituatsioon ja seemendamist ei peatatud.  Seda ei saa võtta ainult ettevõtja riskina, et ta ei osanud tänast olukorda ette näha. Maaeluminister küsis, miks juba aasta tagasi, kui katku juhtumid algasid, seakarja ei vähendatud. Sellist episotoloogilist olukord ei võinud ettevõtja ette näha. Tegemist on juba vääramatu jõuga ja siin peab riik tarvidusel võtma tõsisemaid meetmeid.”

“Taganjärele tarkus väärib alati kiitust, aga, kui seakatk jõudis Lätti, ei alustatud meil intensiivse jahipidamisega. Alles nüüd on jahipidamine lubatud kõige efektiivsemate meetoditega. Probleemiks võib kujuneda korjuste kokku kogumine ja utiliseerimine.” Kaselo hinnangul võiks kasutada kaitseväge, sest eelnevad kuud on näidanud, et see käib jahiseltsidele üle jõu ja riik kasutab selleks teenust. Sellest võimsusest aga ei piisa.

“Seakasvatajatele valitsuselt rahaeraldamine on kui PR-trikk. Kuulutatakse MAKi (Eesti maaelu arengukava – toim.) meetmetest välja võimalus, kus tuleb ise suurelt panustada, aga praeguses majanduslikus olukorras ei ole võimalik üha uusi ja uusi investeeringuid teha. Toetused võiksid olla kas emise- või loomapõhised ja siin ei pääse Eesti endi riigieelarve kulutustest. Euroopa toetuse ootamine, kus farmer peab kulutused enne ise tegema ja siis need hüvitatakse, ei vii kuhugi. Kõik need väljaöeldud meetmed mõjuvad tulevikku, aga olukord on vaja lahendada praegu.”

Kaselo kinnitab, et seakatk ei kujuta ohtu inimesele. Tööstusse ja tarbijani ei jõua ükski nakatunud looma lihakeha. Ka siis kui nakatunud liha satub inimesel toidulauale, ei kahjusta see inimest. “Oleme 100% kindlad, et see, mis on inimeste toidulaual, on ohutu. Selleks on loodud väga karmid, kohati isegi ülepingutatud, bioohutusreeglid. Sead, kes asuvad nakatunud farmist teatud kilomeetrite raadiuses, tuleb arvata kolmandasse tsooni ja neile turgu praktiliselt ei ole.”

Seakasvatajad pakuvad pöördumises maaeluministri ja valitsuse poole, et realiseerimine ja kitsendused tehtaks vastavalt vereanalüüsile. Näiteks nädal enne realiseerimist on sigade Aafrika katkule tehtud test. Kui see on negatiivne, läheb koorem kombinaati ning sellele ei kehtestata väga karme III tsooni reegleid ja kitsendusi, nagu ekspordikeeld jms. Nõutud tingimustega pole võimalik liha tööstusel mitte kuhugi realiseerida.

“Kui kiiresti suudetakse sigade Aafrika katk Eestist taandada, on rohkem küsimus ennustajatele. Kogemusi on 10- ja 20-aastaseid. Kõige teravamad olukorrad saab vast lahendada paari aastaga. Peamine ohuallikas on metssiga. Lääne-Euroopas ei ole metsa, ei ole metssigu ega Aafrika seakatku,” nentis Kaselo.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.