Eestis on ligi 15 tuhat dementset inimest, kes vajavad 24/7 hoolt ja järelevalvet. Vanadekodud neid ei taha. Dementsus on aladiagnoositud haigus, mida nimetatakse "21. sajandi katkuks".
Mustamäe dementsete päevahoius on igapäevaselt kohal üks hooldustöötaja ja kuni kuus dementset, kaks inimest ootavad praegu järjekorras. Eestis on neuroloogi Ülla Linnamäe sõnul hinnanguliselt ligi 15 tuhat dementset, kellest diagnoos on ainult kümnendikul, kirjutab Eesti Ekspress.
Dementsus on sündroom, mille põhjustab haigus – Alzheimeri tõbi, ajukasvaja, Parkinsoni tõbi, Lewy kehakeste haigus, veresoonkonnahaigused, insult aga ka alkoholism. Seisund on ravimatu ja esineb seda rohkem, mida vanemaks inimesed elavad. Üle 85-aastastest on neljandik dementsed, ütleb Tallinna diakooniahaigla juhataja Jelena Leibur.
Dementsed inimesed vajavad pidevat hoolitsust ja järelvalvet, ning päevahoius käimiseks on paljud patsiendid liiga nõrgad. Haige sugulase eest ise koju hoolitsema jäädes saab riigilt igakuiselt vaid 15 eurot hooldajatoetust ning haigekassakaardi.
Ka pikaajalise hooldushaiglakoha leidmine dementsele on keeruline, isegi järjekorda panek ei taga kohta. Paljud hooldekodud ei taha dementseid võtta, sest nad nõuavad palju hoolt. Esimene täpsustav küsimus hooldekodu kohta otsivale inimesele ongi: ega dementne pole?
Enam kui pooled dementsuse juhtumitest on põhjustatud Alzheimeri tõvest, mis võib alguse saada juba 35-40aastaselt. Dementsuse esinemissagedus tõuseb järsult vanuses 70+ ja püstloodi vanuses 80+.