"Tulevikku vaadates tuleks vähemalt kodutarbijad börsipõhisest süsteemist välja suunata. Ainult nii on võimalik kliimaeesmärke tulevikus täitma hakata."

Alar Konist, TalTechi energiatehnoloogia professor
ARST: Sisserändajad tekitavad meie meditsiinile suurt lisakulu (1)
24. august 2015
Scanpix

"Kuna sisserändajad on pärit hoopis teistest regioonidest, siis peaks praktiliselt kogu meie arstkond läbima koolituse uute, meil tundmatute või ebatavaliste võimalike haiguste ja troopiliste nakkuste suhtes. Kes õpetab ja maksab selle eest?" tõi neurokirurg Andres Ellamaa välja ühe paljudest väljakutsetest, mis meie meditsiinisüsteemi koos sisserändega ees ootab.

“Meil ei ole midagi häbeneda, kui seame saabujatele olulised tervisenõuded,” ütles Ellamaa. “Seda on tehtud pea igal maal, kes tahab end kaitsta. Meenutagem USA immigratsioonipoliitikat pärast Teist maailmasõda. Vanad, haiged sõjapõgenikud jäeti rahumeeli Saksamaale, edasi võisid rännata ainult terved, noored, haritud või sellised, kellest oli näha nende võimelisus haridust omandada.”

Kes muretseb tõlgi?

Ellamaa arvates peaks enne saabumist ja elamisloa andmist olema sisserändajad kindlasti põhjalikult kontrollitud kõigi nakkushaiguste suhtes. “Ka vaimuhaigused, tuberkuloos, aids, HIV-i kandlus peaks olema sissesõitu välistavaks aspektideks,” selgitas Ellamaa. “Kindlasti ei tohiks ühelgi saabujal olla haigust, millega ta võib muutuda oluliseks koormaks meie sotsiaalhooldussüsteemile.”

Loomulikult tekitab meediku arvates probleeme ka keeleoskus. “Olukorras, kus isegi kõik Eestis töötavad arstid ei mõista korralikult riigikeelt, tekib uus ja ennenägematu olukord. Kes hangib tõlgi? Millise keele tõlgi? Kes maksab? Ainukene lootus on, et saabujaid ei taba haigused enne, kui nad on eesti keele selgeks saanud,” rääkis Ellamaa. “Loodame, et saabujaid ei ole kohutavalt palju ja nad on enam-vähem tavalised elujõus nooremapoolsed inimesed. Siis pole karta ka olulist lisakoormust haiglatele.”

Ellamaa sõnul on meil vajadusel karantiini jaoks kindlasti olemas rahvusvaheliselt aktsepteeritud kokkulepped ja nõuded, sest nakkuste leviku tõkestamine on muidugi päevakorral. “Ma ei usu, et paarisaja või ka tuhande tundmatu saabumine nüüd just humanitaarkatastroofi põhjustab,” lausus Ellamaa. “Probleemi peaks vaatama ka teiselt poolt – mitte ainult saabuja ei ole ohustatud, vaid ka meie põliselanikkond võib saada oluliselt kahjustada. Meenutagem ajalugu – millise laastamistöö tegid leetrid indiaanlaste hulgas!”

Eksootilised haigused jäävad haruldaseks

Ellamaa on veendunud, et probleemid tuleb lahendada seal, kus nad tekkisid, ja ennekõike nende (riikide) vahenditega, kes on kujunenud olukorra tekkes süüdi. “Vaevalt et suudame märkimisväärselt edendada põgenike ravimiprobleeme, kuid toidupuuduse leevendamiseks on kindlasti ka meil võimalusi. Ehk saavad põllumehedki nii anda näiteks piimapulbri näol oma panuse? Kindlasti on Eestis arste-õdesid, kes tahavad ja suudavad aidata hädalisi nende kodumaal.”

Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri ütles, et amet koostas eelmisel aastal soovitused Eestis varjupaigataotlejate ja väljasaadetavate nakkushaiguste kontrolli läbimise kohta, mis edastati varjupaigataotlejatega tegelevatele keskustele. “Seega on meil olemaa valmisolek ka nakkushaiguste seireks ja avastamiseks,” lausus Saluri. “Eksootilised ägedad nakkused avalduvad mõne päeva jooksul pärast nakatumist, mis tähendab, et rändajate kaudu, kes on pikalt teel olnud, sellised haigused meile tulla ei saa.”

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

JFS
24. aug. 2015 14:57
... aga farmaatsiamaffiale SUURT TULU.