Eesti Inimõiguste Keskuse hinnangul näitab Vao pagulaskeskuse süütamine, et vihakõne sallimine viib varem või hiljem vihakuritegudeni ning sellega võitlemiseks on tarvis parandada karistusseadustikku.
“Meid paneb muretsema olukord, kus anonüümsete kommentaaride kõrval õhutatakse vaenu üha enam enda nime ja näoga. Olukorra selgitamise ja pingete maandamise asemel levitavad äärmuslikke valesid ka mitmed poliitikud, kes peaksid oma vastutust paremini mõistma,” ütles Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja kohusetäitja Egert Rünne.
Inimõiguste keskuse võrdse kohtlemise ekspert Kelly Grossthali hinnangul viib karistamatu vihakõne võimaldamine üha julgema sõnakasutuseni ning lõppeb varem või hiljem vihakuriteoga. “Kehtiv karistusseadustik ei võimalda tegelikkuses vaenu õhutamisega võidelda, sest selle sõnastus nõuab, et vihakõnega peab kaasnema ka otsene oht inimese elule ja tervisele. Piltlikult öeldes peab ähvardaja ka kirvest pea kohal viibutama.”
“Sellise olukorra tekkides on õiguskaitseorganid juba nagunii hiljaks jäänud, sest sekkuda pole enam võimalik ja vihakõnest saab kuritegu. Karistusseadustiku sätteid tuleks parandada selliselt, et riik saaks reageerida ka vaenu õhutamisele ja üleskutsetele vägivallaks,” selgitas Grossthal.
Politsei ja prokuratuur alustasid neljapäeva varahommikul Vao külas toimunud varjupaigataotlejate majutuskeskuse põlengu asjaolude selgitamiseks kriminaalmenetlust.
Kella 4.30 ajal teatati häirekeskusele, et Väike-Maarja vallas Vao külas põleb varjupaigataotlejate majutuskeskuse välissein. Päästjad kustutasid ligi kümnele ruutmeetrile levinud tule ning keegi juhtunu käigus vigastada ei saanud.
Päästjate saabudes tuli maja otseseina fassaadi alt suitsu ning inimesed olid majast välja juhatatud. Tulele pandi piir kümnekonna minutiga, kuid tulekollete otsimiseks ja kustutamiseks pidid päästjad avama maja otsaseina fassaadi. Siseruumides suitsu või tulekoldeid ei olnud. Kustutustööd lõpetati veidi enne kella kuut.
