"Tulevikku vaadates tuleks vähemalt kodutarbijad börsipõhisest süsteemist välja suunata. Ainult nii on võimalik kliimaeesmärke tulevikus täitma hakata."

Alar Konist, TalTechi energiatehnoloogia professor
Uuring: tudengid peavad vajaduspõhist õppetoetust oluliseks abiks (0)
10. september 2015
Scanpix

Üliõpilased peavad vajaduspõhist õppetoetust oluliseks abiks toimetulekul, toetust taotlevad eelkõige madalama sissetulekuga tudengid, selgub uuringust.

Uuringust selgub, et vajaduspõhist õppetoetust taotlevad eelkõige madalama sissetuleku ning enda hinnangul kehva majandusliku olukorraga üliõpilased bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppes, selgub haridus- ja teadusministeeriumi tellitud uuringust, vahendas BNS.

Vaid kaks protsenti mitte taotlenud kuni 24-aastastest üliõpilastest vastasid, et ei olnud toetusest teadlikud ning kaks kolmandikku kõigist vastanutest hindavad oma teadmisi vajaduspõhisest õppetoetusest pigem heaks või väga heaks, teatas ministeeriumi pressiesindaja.

Üliõpilased peavad taotlemise protsessi selgeks, arusaadavaks ja lihtsaks ning üldjuhul leiavad, et toetuse taotlemisel ei tule palju vaeva näha.

Toetust mitte taotlenud tudengitest arvas 62 protsenti arvasid, et neil ei ole sellele toetusele õigust, 56 protsenti arvasid, et nad ei saaks vajaduspõhist õppetoetust ning 38 protsenti vastasid, et neil ei ole toetuse järele vajadust.

Intervjuudest selgus, et mingil põhjusel on osal taotlusõiguslikel üliõpilastel tekkinud tunne, et neil pole õigust toetust taotleda, märkis pressiesindaja.

Nii taotlemisaktiivsus kui ka teadlikkus erinevad kõrgkoolide lõikes ning üliõpilastel on erinevad kogemused sellega, kas ja kuivõrd neile on kõrgkoolis vajaduspõhisest õppetoetusest räägitud.

Uuringust selgub, et mitmed taotlemistingimused tekitavad tudengites rahulolematust. Näiteks peetakse ebaõiglaseks üliõpilaste sidumist oma vanemate sissetulekuga kuni 25. eluaastani. Ka tekitab rahulolematust see, et süsteem ei võta arvesse üliõpilase tegelikku olukorda.

“Tulemused kinnitavad, et vajaduspõhine õppetoetus üldiselt täidab oma eesmärki – toetada vähem kindlustatud peredest pärit üliõpilasi, kelle sissetulekud on püsivalt väikesed,” ütles ministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Anne Kivimäe. “Alanud õppeaastal vajaduspõhise õppetoetuse tingimused ei muutu, kuid taotlemistingimusi on edaspidi kindlasti vaja arendada. Meie eesmärk on jätkuvalt, et toetus jõuaks nendeni, kes seda vajavad ja et majanduslikud olud ei takistaks noortel kõrgharidust saada.”

Uuringu eesmärk oli hinnata üliõpilaste seas vajaduspõhise õppetoetuse põhimõtetest arusaamist ning uurida võimalikke kitsaskohti toetuse rakendumisel. Samuti sooviti uuringuga selgitada välja, miks märkimisväärne arv taotlemisõiguslikke üliõpilasi ei taotle vajaduspõhist õppetoetust.

Uuringu viis haridus- ja teadusministeerium tellimusel läbi poliitikauuringute keskus Praxis. Tänavu kevadel toimus veebipõhine ankeetküsitlus. Ankeedi täitis lõpuni 3706 vastajat. Lisaks viidi läbi fookusrühma intervjuud, kus osalesid nii Tallinna kui Tartu kõrgkoolide üliõpilased.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.