Steinmeier: EL kaalugu kvootide puhul kvalifitseeritud häälteenamust

Steinmeier: EL kaalugu kvootide puhul kvalifitseeritud häälteenamust (0)

Pealinn

18. september 2015

Põgenikekvootidele vastu olevate Euroopa Liidu riikide vastuseisu murdmiseks võib vaja minna kvalifitseeritud häälteenamust, ütles Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier reedel.

“Olukord, kus vaid Saksamaa, Austria, Rootsi ja Itaalia kannavad koormat, ei saa kesta,” ütles Steinmeier Euroopa Teise maailmasõja järgse suurima rändekriisi kohta, vahendas BNS. “See ei ole viis, kuidas Euroopa solidaarsus töötab.”

“Kui teisi teid ei ole, peaksime tõsiselt kaaluma kvalifitseeritud enamuse instrumenti,” ütles Saksa välisminister päevalehele Passauer Neue Presse.

Euroopa Liit püüdleb traditsiooniliselt liikmesriikide vahel kompromisside poole, ent kvalifitseeritud häälteenamust kasutades on võimalik siduvaid otsuseid vastu võtta juhul, kui ühel meelel on 55 protsenti EL-i liikmesriikidest, kelle rahvaarv ületab 65 protsenti bloki elanikest.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kutsus 9. septembril liikmesriike nõustuma 120 000 põgeniku ümberpaigutamisega Kreekast, Itaaliast ja Ungarist komisjoni määratud kvootide alusel. Ühtlasi pakkus Juncker edaspidiseks välja kohustusliku kvoodisüsteemi, millega mittenõustumisel kaasneks liikmesriigile rahaline trahv.

Plaan näeb ette kohustuslike kvootide väljaarvutamist riigi sisemajanduse kogutoodangu (SKP), rahvaarvu, tööpuuduse määra ja varem menetletud asüülitaotluste arvu järgi.

Ungari, Poola, Tšehhi ja Slovakkia on jõuliselt vastu kvoodisüsteemi vastu.

EL-i siseministrid ei jõudnud esmaspäeval 120 000 põgeniku ümberpaigutamises kokkuleppele. Siseministrid kohtuvad uuesti 22. septembril.

Järgmisel kolmapäeval peetakse rändekriisi teemaline Euroopa Ülemkogu.

Kommentaarid (0)

1. Kommentaaride avaldamine ja vastutus.

Pealinna kommentaarikeskus on tehniline vahend, mis võimaldab kasutajatel avaldada oma kommentaare. Pealinn ei toimeta kommentaare. Kommentaari autor vastutab kommentaari sisu ning avaldamise eest. Tasub teadvustada, et Eesti kohtupraktikas on lahendeid, mille kohaselt kommentaari autor on saanud kommentaari sisu eest karistada.

2. Mis on halvad kommentaarid?

Pealinn keelab kirjutada kommentaare, mis ei vasta sisult hea tava reeglitele.
Need on kommentaarid, mis:

sisaldavad ähvardusi;
sisaldavad solvanguid;
õhutavad vaenule ja vägivallale;
sisaldavad üleskutseid ebaseaduslikele tegevustele;
sisaldavad isikuandmeid (isikukood, info isiku tervisliku seisundi kohta, kodune aadress, telefoninumber);
on kirjutatud teise isiku nime all;
sisaldavad teemaväliseid linke, spämmi ja reklaami;
on sisutud ja/või teemavälised;
sisaldavad ebatsensuursed väljendusi ja labasusi;
kutsuvad üles narkootikumide või relvade kasutamisele;
on kirjutatud võõrkeelsena või mitte ladina tähestikus.

Sellise sisuga kommentaarid eksivad hea tava reeglite vastu. Pealinnal on õigus sellised kommentaarid kustutada ja piirata nende autorite ligipääsu kommentaaride kirjutamisele. Inimestelt, kes rikuvad sihiteadlikult reegleid, võidakse võtta kommenteerimise võimalus.

3. Milline on hea kommentaar?
Hea kommentaar:

sisaldab lisainfot vastaval teemal
avaldab isiklikku arvamust koos põhjendusega
arvustab inimeste mõtteid, mitte isikuid endid
kommenteerib artikli tugevaid ja nõrku külgi
austab kommentaaride kirjutajaid ja lugejaid
on teravmeelne või huumorikas

4. Teata sobimatust kommentaarist. Notice-and-take-down.
Sobimatu kommentaari avastamisel palume sellest teavitada. Selleks on iga kommentaari küljes nupp “Teata sobimatust kommentaarist”. Pealinn lähtub kommentaaride jälgimisel notice-and-take-down printsiibist – kasutajat kutsutakse üles halvast kommentaarist teatama (notice), toimetus vaatab laekunud teateid ja reageerib vastavalt kommentaari kustutades (take-down) või heaks kiites. Toimetus jälgib laekuvaid teateid regulaarselt ja kõrvaldab reegleid eiravad kommentaarid esimesel võimalusel. Esmajärjekorras tegeletakse kasutajaid isiklikult puudutanud kommentaaridega.