„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
ERKI NOOL: Eesti riigil puudub kindel plaan (5)
19. september 2015
Scanpix

"Eesti riigil ei ole tänasel hetkel kindlat plaani ja selle pärast meil ei ole ka vahet, kas meil on peaminister Siim, Susi või keegi kolmas. Kui oleks aga plaan, siis saaks öelda, kas peaminister või ministrid on võimelised oma iseloomu omadustega Eesti (tuleviku)plaani täitma," arvas endine poliitik ja olümpiavõitja Erki Nool.

Kahekümne aasta tagusele ajale mõeldes tuli uue saatesarja “Teie arvamus, palun” esimesele külalisele – kümnevõistluse olümpia ja EM-i kuldmedalistile Erki Noolele kohe meelde tollane poliitikute raskekahurvägi.

“Siim Kallas, Mart Laar, Edgar Savisaar – nemad on persoonid, kes jäävad meid kogu taasiseseisvunud ajaloo poliitikas kummitama. Kindlasti tulevad need kolm meest minu jaoks kõige rohkem esile. Kui minna edasi presidentide poole, siis on väga suure panuse Eesti riigi kujunemisele kõige rohkem andnud Lennart Meri,” märkis ta.

Noolele, kes on ka ise portaalidest oma nime ja meiliaadressi alt sõna võtnud, ei meeldi väga, et inimesed kommenteerivad seal anonüümselt. “On olemas hästi emotsionaalseid valdkondi. Meie meedia tonaalsus on väga ühes suunas kaldu, sest ta saab sellise kajastuse eest tasu,” viitas ta pagulasteemadele.

Endist tippsportlast häirib netiportaalides süvenev kommenteerimist ja inimeste võimalust oma arvamust avaldada piirav tendents aga sõnavõtjate võhiklus. “Mind häirib kui mingi teema kohta võtab arst sõna ja kirjutab sellest spetsiifilise artikli ning siis tulevad inimesed, kes pole elu sees meditsiiniga kokku puutunud. Nad ei ole seda õppinud, neil puuduvad igasugused teadmised. Ja siis nad hakkavad kommentaariumis lahmima, mõnitama, rumalusi rääkima. See ei kõlba.” 

Eelmise riigikogu koosseisu kuulunud Nool ei saa aru, mida poliitikud mõtlevad “vihakõne” all. “”Vihakõne” on see kui keegi ei ole minuga samal arvamusel. On läinud lahti hullus, kus tahetakse seadusega “vihakõne” ära määrata. See on vihakõne.

“ÕS-is on olemas eesti sõna “neeger” – kas me võime peale selle seaduse vastuvõtmist seda sõna kasutada või peame Vabadusplatsil ÕS-id ära põletama? Kes on see tark, kes ütleb ühes kontekstis on viha õhutamine ja teises on see normaalne sõna, mida me oleme eluaeg kasutanud?” arutles ta.

“Poliitiline korrektsus on meie ühiskonna hukatus – inimestel peab olema vaba voli avaldada oma arvamust, mõtteid. Kentsakas kui keegi hakkaks minu arvamust piirama. Me ei räägi labasustest, vaid oma arvamuse avaldamisest,” sõnas Nool.

Ta tõmbas paralleeli esimese vabariigiga ja küsis praeguse “vihakõne” debati kohta, kas eestlased ei suuda tõesti üle 20 aasta iseseisvad olla. “Kõik oli ju 1995, 2000, 2005 täiesti normaalne kui vaatasin vanu arvamusrubriike. Need olid väga arukad ja argumenteeritud artiklid. Praegu arvab meie poliitiline ladvik, et need kvalifitseeruvad “vihakõnede” alla ja on täna kõlbmatud. Tundub, et selle “vihakõnega” tahetakse arvamuseavaldus ühiskonnast välja võtta. See on väär ja ma loodan, et mõistus tuleb koju.”

Noole arvates on erakondade üks viga see, et liiga tihti otsitakse oma teed. “IRL-i viga on see, et eo hoita oma suunda: vaadatakse natuke sotsiaaldemokraatiat ja natuke liberaalsust ning lõpuks olemegi pudru ja kapsad. Ja valija ei saa aru ning populaarsus ujub.”

“Need erakonnad on nõrgad, kelle juhid ei ole võtnud nähtavat vastutust,” viitas Nool IRL-ile ja tema partneritele. Tema sõnul ei taha ta väga poliitiliseks oma isiklikes hinnangutes minna, kuna on hetkel vaid “kõrvaltvaataja”.

Riigikogu keskkonnakomisjoni endise liikme Noole arvates on majandusministri Kristen Michali ainuisikuline maavarade kaevandamise üle otsustamine ja lubade andmine libedale teele minek. “Põlevkivi on rikkus, millega ühiskond võiks teenida väga palju raha. Täna ei ole Eesti riigis nii sätitud, et me kõik tunnetaks sellest ressursist saadavat kasumit. Tunneme tihti hoopis seda, et virulaste elamistingimused on halvemaks muutumas. Me võiks arutada, kuidas kogu ühiskond saaks meie ühisest ressursist rohkem raha.”

“Tallinna Sadamas oli huvide konflikt – seda teadis nii nõukogu esimees kui ka EOK president enne kui ta presidendiks sai. Iseendale ei saa raha anda, sest tegu on korruptsiooniga. Sadam oleks pidanud jätkama oma vanas süsteemis ja andma raha otse spordialaliitudele,  mitte olümpiakomiteele. See seadusandluse muudatus on korruptiivne tegevus,” kommenteeris Nool spordi rahastamist.

Noole arvates on mitmeid riiklike huve, millest igapäevaselt poliitikaga mitte kokkupuutuv inimene ei pruugi aru saada. Ta tõi näiteks turvalisuse: Eesti sõjaväelaste lähetamise välismissioonidele, mis tundub esmapilgul mõttetu raharaiskamisena.

“Väga raske on ka mõista Eesti parlamendi poolt kurikuulsate ESM pakettide toetamist. Algselt, 2,5 aastat tagasi riigikokku tulles olid nad teistsuguse ülesehitusega riigi rahakotti vaadates. Nad olid väiksemad. Oli lootus, et sellest on abi ja Kreeka teeb tänu sellele oma reformid, muudatused ära. Aga midagi sellist ei juhtunud. Seal teemas oli inimeste arusaam ja riiklik huvi konfliktis,” selgitas Nool.

Endine poliitik nõustus, et rahvas ja Toompea on teineteisest kaugenenud ja toetas mõtet piirata riigikogus olekut kahe ametiajaga. “See on mõistlik. Lähed õpetajaks või tegeled ettevõtlusega ja tuled siis poliitikasse tagasi. Võib-olla näed maailma siis teistmoodi. See oleks ühiskonna jaoks väga tervendav,” sõnas Nool ja märkis, et praegune riigikogu on poole ulatuses “uus”.

“Kui sa lähed aga riigikokku, kus sul on ees inimesed, kes seal 20 aastat olnud, siis nad oskavad sind väga hästi ära sättida mugavustsooni. Kevadised kisakõrid on praeguseks juba mugavustsoonis,” rääkis ta.

“Telekas näidatakse Münchenis lilledega vastuvõetavaid pagulasi ja meie meediainimesed ütlevad, et “sellist Eestit me tahamegi”,” ütles Nool, kelle arvates on Eesti Euroopas raske probleemi ees. “Kui sa vaatad 50 000 teise kultuuritaustaga liikvele läinud inimest, kes ei tule väga sõbralikult siia. Oleme näinud kuidas Ungari politseinikud pakuvad neile raudteejaama perroonil vett, nemad aga viskavad selle minema.”

Tal on kahju, et Eesti poliitiline ladvik ei taha arutada meil valitsevaid probleeme. “Sotsiaalmeedias arukad inimesed arutlevad tööjõu vajalikkuse üle. Kui aga mõni aasta tagasi minna kui BLRT tahtis Ukraina oskustöölisi [keevitajaid] sisse tuua ja selle pärast ei saanud suuri riigihankeid teha. Ka IT sektor ägab, et ei saa kiiresti spetsialiste tuua.

“Oleme aastaid eiranud just neid inimesi, kes on tahtnud siia tulla tööd tegema. Kas siis kokad, massöörid jt. Neid ei lasta lihtsalt riiki, neil on kvoodid. Miks me neid ei aita, nad ju tahavad tulla? Need inimesed on samas kultuuriruumis. Kui me siiralt tahame kedagi aidata, siis aitame neid. Mina ei ole nõus inimkaubitsejatele lisaraha teenima,” oli Nool nördinud.

Nool ütles ka, et sõja puhul saadaks ta oma naise ja lapsed välismaale pakku, mitte hakkaks ise trügima nagu praegu paljud sisserändajad teevad. “Euroopasse tuleb terrorism – oleme näinud Pariisis, Rootsis rahutusi. Kui suur protsent siia tulevatest inimestest on Euroopa kultuurikorra jaoks ohtlikud? Kas kaitsepolitsei on sellega tegelenud, kas neil on andmeid, kas nad suudavad kontrollida, kes siia tulevad?” visaks ta küsimusi õhku.

Oma perre süürlasest orbu võtma polnud Nool valmis. “See on aus vastus. Arvan, et Eestis ei ole keegi valmis. Täna taotlusele võtta oma perre 1-2 last, ma ütleks “ei”. Aga kui hakkab lund sadama ja mu hoovi satuks need lapsed, siis ma leiaks kindlasti neile ulualuse. Olen selles täiesti veendunud. Aga tundmatutele kindlasti mitte.”

Tänasest rääkides läks Nool ajas tagasi ja meenutas, kuidas 25 aastat tagasi oli Eestil plaan isemajandusele (IME) üle minna ja ka iseseisvaks saada. “Natukese õnne, poliitiliste ja ajalooliste aspektide kokkulangevusega saime iseseisvaks. Selle järel oli oma riigi ülesehitamise idee.”

Tema arvates on ka probleemiks ebaselged ministriametid – majandus- ja sotsiaalministeeriumi jagatus, kus ei saa näiteks aru kumb majandusminister mida otsustab ja kas on kooskõla. “Oleme lasknud oma otsustusprotsessi ligadi-logadi laiali. Ei ole teada, kas see veab välja,” sõnas Nool lõpetuseks ja soovitas jääda inimestel oma arvamuse avaldamise juurde.

Kommentaarid (5)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

JFS
20. sept. 2015 16:10
Nool, kivipea, nagu ta on, pole siiani mitte millestki aru saanud, kui ütleb, et "Eesti riigil puudub plaan". Esiteks, mida ta mõtleb Eesti riigi all - kas rahvast või RE libavalitsust? Kui rahvast, siis Eesti rahval on kindel plaan kestma jääda. Kui EV RE libavalitsust, kus ta ka ise perset soojendas, siis sellel on kindel plaan eestlus kui rahvus ja Eesti rahvas hävitada. Teme üksikud n-ö otseütlemised jäävad väga kahvatuks üldise kogelemise, kökitamise ja mökitamise kõrval. Seepärast ongi teda alati piinlik kuulata.
vaat
20. sept. 2015 14:34
TTV hakkab varsti eeteeveeele kandu naitama! Jakko Valilt tubli tegu, kiidan!
Lepsilt
20. sept. 2015 12:39
http://www.nelli.ee/news.php?nsID=29e1c59be16c852670e3be302e8c303b&lang=est
to Gabriel
20. sept. 2015 10:17
Räägi lahti, mis oli siin piinlik!
Gabriel
19. sept. 2015 22:31
Spordisõbrana ei häbene öelda, et Nool on üks neid sportlasi poliitikas, keda on alati piinlik kuulata