"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Opositsioon: puudulik riigieelarve toob kaasa tulised arutelud (2)
20. september 2015
Scanpix

Opositsiooni esindajad lubavad, et püüavad riigieelarve arutelude käigus parandusettepanekuid sisse viia, kuid usuvad, et valitsus on nende suhtes paindumatu. Ees on ootamas tulised arutelud.

Valitsus leppis reedesel kabinetinõupidamisel sisuliselt kokku järgmise aasta eelarves, mille plaanib esitada riigikogule kuu lõpus; eelarve maht on suurusjärgus 8,9 miljardit eurot. 

Valitsuse visandatud eelarvest ligi 40% läheb sotsiaalvaldkonda. Suurenevad kulud riiklikku pensioni ja ravikindlustusele. Riigikogu Keskfraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul ei saa valitsus neid suurenenud kulutusi küll oma teeneks lugeda.

“Positiivsete sammudena püüatakse välja käia seadusest tulenevat. Iga-aastane pensionide indekseerimine ehk kasv vastavalt sotsiaalmaksu laekumisele on seadusest tulenev kohustus, mitte meie valitsuse hea tahe,” selgitas Simson.

Kavale vastavalt plaanitakse vähendada keskvalitsuse töötajate arvu 750 inimese võrra, hoides seeläbi kokku 13 miljonit eurot. See raha on plaanis suunata hariduse-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonda.

Riigikogu liige Mart Helme ütles, et kavandatava eelarve juures torkab silma hoopis silmamoondus ja avalikkuse petmine. “Tahetakse tõsta õpetajate ja mõnede teiste valdkondade töötajate palkasid, aga seda sisemiste reservide arvelt ehk keegi jääb palgata. See pole aus ja näitab, et valitsus ei tule riigi juhtimisega toime.”

Helme on kindel, et riigieelarve menetlemisel seisavad ees väga tõsised lahingud ja parlamendi vanaviisi jätkamine osutub jätkusuutmatuks. “Selles riigikogu kooseisus tuleb ümbermängida kõik jõujooned ja kui muu ei aita, minna kasvõi erakorraliste valimisteni, saada rahvalt uus mandaat. Praegu ei ole rahvas andnud mandaati ei maksutõusudeks, põllumajanduse põhjalaskmiseks ega immigrantide vastuvõtmiseks.”

Helme lisas, et opositsioon püüab riigieelarve arutelude käigus  sisse viia parandusettepanekuid ja parandada, mida parandada annab, aga selge on see, et valitsus üritab oma teerulliga eelarvet läbisuruda.

Valitsus otsustas eraldada täiendavaid lisamakseid ka põllumajandussektorile, kokku 7,6 miljoni euro ulatuses. See on aga kordades väiksem, kui sektor tegelikult vajaks. Samas põllumehed nii pessimistlikud ei ole, kuna kartsid, et ei saa tuleva aasta riigieelarvest üldse mitte midagi.

Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava märkis, et iga raha, mis põllumehed juurde saavad, aitab praegust kriisi leevendada. “Esialgses plaanis siseriiklikku juurdemakset ei olnudki. Usun, et selle otsuse ajendiks oli Euroliidu abi 7,56 miljonit eurot. Kui Euroliidu abi ja siseriiklik toetus kokku panna, annab see edulootust ja võimaluse natukenegi hinge tõmmata.”

 

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

..............
21. sept. 2015 10:37
Opositsiooni lihtsalt kunagi ei kuulata.Refid,IRL ja Sotsid teevad mida tahavad.Neil on see ükskõik mis toimub,peaasi,et nad riigikogus raha saavad ja mida rohkem seda parem.Neid lihtrahvas ei huvita.Millal küll tuleb arutusele,et vajame ainult 51 riigikogu liiget. Millal?Rahvas ootab.
Ott
21. sept. 2015 05:44
Kui palju parem oleks elu meie riigis, kui võetaks arvesse opositsiooni ettepanekuid, mis on suurepärased. Reformistid ei tee kahjuks midagi meie elatustaseme tõstmiseks, neil on muud huvid.