"See, et Aafrika seakatku uusi haigusjuhtumeid pole kodusigade hulgas avastatud, ei garanteeri pisiku levimise hääbumist metssigade seas," tõdes Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees Siret Kotka.
Kotka andmeil peavad jahimehed järgmisel aastal Eestis küttima 29 500 metssiga. Kuna Aafrika seakatku kolle pärineb ikkagi metssigadelt, peab Kotka metssigade küttimislimiidi suurendamist õigeks.
Teadaolevalt on tänaseks kodusigade kasvatamisest loobunud 26 talunikku, tegelikkuses võib see arv olla suurem. “Õnneks on mõned Eesti kapitalil põhinevad ettevõtted suutnud seafarme nö ülesosta ja seetõttu pole kohalikud jäänud tööta. Ka on endisel seakasvatajal võimalus spetsialiseeruda muule põllumajandusharule. Küll peame arvestama, et 10- 20 aastat seakasvatusega tegelenud inimese ümberspetsialiseerumine on väga raske. Selle probleemi lahendamisega pole Eesti riik täna piisavalt tegelenud,” nentis Kotka TallinnaTV saates Keskkonnanädal.
Kotka kirjeldas ka Eesti seakasvatuse kõige mustemat stsenaarimi. “Tuleb välismaa investor, ostab odava hinnaga kokku seafarmide hooned ja hakkab neis oma sigu kasvatamas. Välismaalase jaoks on see aga äri, mitte tahe anda kohalikele tööd ja hoolitseda Eesti rahva toidulaua katmise eest.”
Juhul, kui leitakse haigustunnustega (uimasus, suur veejanu- toim) metssiga, peab Kotka sõnul sellest teatama kohalikule veterinaar- ja toiduametile. Kahjuks inimesed seda sageli ei tee ja metssiga sureb metsas. Haige metsseakorjuse luudes on katkupisik aktiivne aga vähemalt 180 päeva. “Spetsialistide väitel pole hukatud kodusigade puhul haiguspisik ohtlik. Torma omavalitsustegelaste ja Mustvee linnapeaga rääkides on nemad ikkagi teadmatuses, kas ja kuivõrd võivad seakorjused kahjustada Peipsi järve. Üks on kindel, maetud korjuste väljakaevamine ja mujale transportimine, on keskkonnale ohtlikum, kuna matmisel kasutati väga palju kloriidi,” avaldas Kotka.
Lea
21. sept. 2015 15:20