Koos uue riigieelarvega on valitsusel plaanis ka riigilõivuseadust muuta. Valitsuse hinnangul ei kata need enam elukalliduse tõusu tõttu toimingu tegemisega kaasnevaid otseseid kulusid.
Eelnõuga tõstetakse keskkonnaministeeriumi, keskkonnaameti, maaameti, muinsuskaitseameti, veeteede ameti, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, tehnilise järelevalve ameti, konkurentsiameti, maanteeameti, ravimiameti, terviseameti ning välisesinduste toimingute riigilõive vastavalt kulude tegelikule suurenemisele või siis osaliselt ka ekvivalendipõhimõttest lähtudes, kirjutas Ärileht.
Mõned näited riigilõivu muudatustest, mis uuest aastast kehtima hakkavad:
– Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu praegu 31 eurot ja välisesinduses 35 eurot. Eelnõu kohaselt tõuseb Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotluse läbivaatamise korral välisesinduses riigilõiv 35 eurolt 50 eurole.
– E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu praegu 50 eurot ja välisesinduses 80 eurot. Eelnõu kohaselt on tuleb mõlemal juhul tasuda riigilõivu 100 eurot.
– Uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise või eesnime, perekonnanime või isikunime taastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu praegu 39 eurot. Eelnõu kohaselt tõuseb riigilõivumäär 100 euroni.
Täispika nimekirja riigilõivu muudatustest leiab SIIT.
Riigilõivuseaduse muutmise seadus jõustub 1. jaanuaril 2016, teatud lõivude tõusud jõustuvad 1. veebruaril 2016. Selle jõustudes suurenevad riigieelarve tulud vähemalt ühe miljoni euro võrra aastas. Uute riigilõivumääradega on arvestatud ka juba 2016. aasta riigieelarves.
