Hinnanguliselt tekitab ühe perekonna tekitatud jäätmete põletamine koduahjus sama palju toksilisi ühendeid kui umbes 200 tonni prügi põletamine jäätmepõletustehases.

Prügi põletamisel tekivad väga mürgised saasteained, mis võivad olla vähktõve, väärarengute ja arengupeetuse põhjustajad, teatas keskkonnaamet. Välisõhku paiskudes liiguvad need ained sealt otsesel sissehingamisel edasi inimese organismi, vahendas BNS.

Kuna suits väljub koduahjude puhul madalatest korstendest, siis suur osa saastest ei haju kaugele, vaid mõjutab vahetult sama piirkonda, kust see tekkis. Õhusaasteained, näiteks dioksiinid, on silmale nähtamatud ja nende tervisemõju ei avaldu kohe. Mida rohkem prügi põletada, seda rohkem toksilisi ühendeid keha talletab. Põletamisel tekkinud toksilised ained ei saasta mitte ainult õhku, vaid sadestuvad ka maapinnale, kandudes edasi põhjavette ja toidulauale ning ohustades seeläbi elusolendeid.

Lisaks on väga oluline küttekolde korrasolek ning kasutatava küttematerjali kvaliteet. Eelkõige tasub silmas pidada põhimõtet, et mida efektiivsem on põlemine, seda vähem saastatakse keskkonda. Niiske puidu põlemisel tekib õhku rohkem tahma ja vingugaasi, seega tuleks eelistada kuiva küttematerjali kasutamist. Niiske puidu kasutamine tähendab ka seda, et osa soojusest läheb raisku, sest energia kulub puidu kuivatamisele. Puidu põletamisel eraldub ümbritsevasse õhku mitmeid saasteaineid, näiteks ülipeen tahm, vingugaas, samuti erinevad orgaanilised ühendid, mis on tervisele kahjulikud.

“Jäätmete põletamisel on ülipeene tahma kontsentratsioonid võrreldes puhta puidu põletamisega kõrgemad, seega tuleks prügi põletamist kodus vältida. Lisaks tahmab ebapiisav õhu juurdepääs ja suur vabanev tuhasisaldus ahju, millest algavad omakorda tuleohutuse probleemid,” selgitas keskkonnaameti välisõhu peaspetsialist Dagmar Undrits.

Hinnanguliselt tekitab ühe perekonna tekitatud jäätmete põletamine koduahjus sama palju toksilisi ühendeid kui umbes 200 tonni prügi põletamine jäätmepõletustehases. Siinkohal tasub silmas pidada, et isegi papist pakendid võivad sisaldada plastikut, kemikaale ja värve, mille põlemisel tekkinud toksilised ühendid on keskkonnale ohtlikud.

Jäätmepõletustehases toimub jäätmete põletamine stabiilselt kontrollitud keskkonnas temperatuuril 1000-1100 kraadi, tänu millele põlevad toksilised õhusaasteained vähemohtlikeks põlemisproduktideks. Seevastu jäätmete koduahjus põletamine toimub madalamatel temperatuuridel ning ebastabiilselt, mistõttu toksilised ühendid ei põle lõplikult ära ja temperatuuri kõikumine soodustab gaasiliste saasteainete ning pigi teket.