“Kui vanemad lähevad lahku, on nad ise kriisis ja käituvad sageli nagu lapsed. Nende laps satub siis oma vanemate, kahe väikese lapse tasemel käituva täiskasvanu vahele."

Ly Rüüs, Mustamäe sotsiaalhoolekande osakonna juhataja
Urmas Laansoo: iga taim koduaeda ei sobi (0)
23. oktoober 2015
Scanpix /Näsiniin

Eestis kasvab sadakond taime, mida süüa ei tasu – mõni tekitab iiveldust ja kõhuvalu, mõni nägemusi, aga mõni on suisa eluohtlik. "Näiteks jugapuul on kõik organid surmavalt mürgised, välja arvatud punane seemnerüü – seda võib süüa, kellel julgust on," rääkis botaanik Urmas Laansoo.

Eile toimunud konverentsil “Turvaline Tallinn” rääkis botaanik Urmas Laansoo Eestis kasvavatest mürgistest taimedest. Eestis kasvavast umbes 1500 looduslikust taimeliigist mürgised on umbes sada, tuntumad neist on näiteks näsiniin, maikelluke ja jugapuu, kes on suisa eluohtlikult mürgised.

“Näsiniin on selline taim, keda pole vaja teab kui palju süüa, piisab mõnest viljast vaid, et endale fataalset kahju teha,” rääkis Laansoo. Niisama ohtlik taim on jugapuu. “Jugapuul kõik organid on surmavalt mürgised, välja arvatud punane seemnerüü – seda võib süüa, kellel julgust on. Ehk siis see punane käbi on söödav, aga seeme tuleb välja sülitada.”

Laansoo rääkis, et isegi väline kontakt jugapuuga võib teinekord ohtlik olla. “Jugapuud pügades peaks olema ettevaatlik ning kandma pikkade varrukatega riideid, sest okste kriimustustest võivad tekkida villid, turse jne. Meil on olnud ka niisugune juhtum, kus inimene pärast jugapuuheki pügamist korraliku kodanikuna põletas äralõigatud oksad ära, keksis lõkke kõrval ja hingas suitsus sisse.  Öösel hakkas mehel nii paha, et tuli kiirabi välja kutsuda.  Õnneks päästeti ta elule.” Laansoo märkis, et lastega pered peaksid loobuma mõttest oma aeda jugapuud istutada.

Veel üks üsna levinud, kuid väga mürgine taim on sügislill, mida tuntakse ka sügiskrookuse nime all, kuna ta õis sarnaneb krookuse omaga.  “Krookus on ohutu, isegi söödav taim. Ka maailma kalleim maitsetaim, safran, kuulub krookuseliste hulka,” rääkis Laansoo. “Aga sügislill, mis on krookusega sarnane, on väga mürgine. Nii õied, lehed kui ka sibul. Ta on üks väga kavala käitumisega lill – tema mürgine toime ei avaldu kohe. Sageli ei annagi inimest, kes on sügislille söönud, elule tagasi võita, sest sümptomid avalduvad alles siis, kui mürk on imendunud maost soolestikku ja verega laiali kandunud, ning sellisel juhul maoloputusest ei aita. Ongi kogu lugu.”

Kuid Eesti looduses leidub hulgaliselt ka vähemmürgiseid taimi, mõni neist on koguni igapäevaselt meie toidulaual.
“On ka olemas selliseid taimi, kes on mürgised ainult suures koguses,” jätkas Laansoo. “Mõnel inimesel kutsuvad vaevusi esile taimed, mis teisele midagi ei tee. Näiteks maasikad või pähklid.” Ka klaasitäis rabarberikisselli võib mõne inimese öökima ajada. Rabarberis, eeskätt rabarberi lehes on palju oksaal- ehk oblikhapet, mis võib halba enesetunnet tekitada, sellepärast ei ole rabarberilehesalat või -smuuti kõige parem täiendus tervislikule toidulauale. Ning isegi kõige tavalisem aed- ehk türgi uba on toorena kergelt mürgine.

Meil on selliseidki taimi, kes võivad tekitada tajuhäireid kuni hallutsinatsioonideni välja. “Üks selline on koipuju ehk laiemalt tuntud nimega koirohi. Ka meie kuulus Viiralt tarvitas seda ning mõnedki tema teosed, näiteks “Põrgu”, on selle taime tõmmise (absindi) mõju all loodud,” rääkis Laansoo. “Koirohi ei ole katsudes mürgine ega ohtlik, kuid sügavalt sisse hingates võib tema toimet tunda. Koirohus sisalduv keemiline ühend – tujoon – kuulub eeterlike õlide hulka, mis võib tekitada reaktsioone kuni nägemusteni välja. Sama keemilist ühendit, tujooni, on rikkalikult ka elupuus. Metskitsedki armastavad elupuud mekkida.”

Mõnede taimede puhul aga on legend hirmsam kui tegelikkus. “Näiteks lumimari on mürgine, aga mitte nii hullusti, kui vahel hirmutatakse,” sõnas Laansoo. “Maailmas ei ole teada ühtegi surmaga lõppenud juhtumit. Sest surmav kogus on 33 kilogrammi ning enne jõuab magu lõhkeda, kui sellise koguse lumimarju ära süüa.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.