Eraisikuna pankrotis olev Väino Pentus on kolme aastaga üle 800 000-eurosest võlast tasunud umbes 100 eurot ehk alla kolme euro kuus.

Ma ei näe siin probleemi,” ütles Pentuse kaitsja Marko Kairjak. “Kõik peaks ju korras olema – võlgadest vabastamise menetluses on ette nähtud teatud protsendi sissetuleku loovutamine ja see on toimunud.” Täpsemalt soovitas Kairjak protsessi kohta küsida kohtust, vahendas BNS.

Kaugsõiduautojuhina töötav Väino Pentus on Harju maakohtu andmeil kolme aastaga tasunud võlausaldajaile 93,78 eurot, mis teeb 2,6 eurot kuus.

“Kindlasti ei olnud Väino võlgadest vabastamise menetlusega nõustumisel selline maksmine võlgnike ootus,” ütles Pentuse suurim võlausaldaja Teet Järvekülg. Tema ettevõte on kolme aastaga saanud Pentuselt tagasi umbes 60 eurot.

Võlgadest vabastamise menetlus on seaduslik viis, mis võimaldab finantsraskustesse sattunutel hiljem oma elu ja tegemistega normaalselt edasi minna. Menetlusega peavad olema nõus ka võlausaldajad.

Kui see nõue on täidetud, peab võlgnik otsima endale mõistliku tulutoova tegevuse, saadud tulu mitte varjama ja veerandi sissetulekust võlgade katteks loovutama. Täielikult on igasugustest mahaarvamistest vabastatud vaid miinimumpalga suurune osa tema kogusissetulekust.

Võlgadest tasumist kontrollib kohtu määratud usaldusisik. Väino Pentuse puhul oli selleks peretuttava Kaur Kenderi ema, kes mõni kuu hiljem suri.

Kui võlgnik on vähemalt kolm aastat korralikult maksnud, võib kohus ta ülejäänud võlgadest vabastada, et inimene saaks oma eluga normaalselt edasi minna. Kohus peab selles suhtes otsuse langetama hiljemalt viie aastaga.

Harju maakohtu aruanded näitavad, et 2013. aastal tasus Pentus võlausaldajaile 93,78 eurot ja aasta hiljem ei maksnud sentigi. Selle aasta aruandluse tähtaeg on selle kuu lõpus, kuid Postimehe andmeil küündib Pentuse tasutud summa 30 euro kanti.

Arvestades, et 2013. aastal oli mahaarvamistest vabastatud miinimumpalk 320 eurot ja et Pentus maksis võlausaldajaile iga kuu umbes seitse eurot, pidi tema toonane sissetulek olema umbes 350 eurot kuus.

“Selles valdkonnas on keskmine palk umbes 2000 eurot kuus,” ütles ise samas valdkonnas tegutsev võlausaldaja Järvekülg. Ta peab usutavaks, et Pentuse ametlikku sissetulekut hoitakse teadlikult miinimumpalga lähedal ja enamiku reaalsest tulust võtab mees välja komandeeringu päevarahana maksuvabalt.

Pentus ise keeldub meediaga sel teemal rääkimast. Põhjust, miks ta 2014. aastal 819 000-eurosest võlast sentigi ei tagastanud, tasub otsida võlgadest vabastamise seadusest, kus kirjas, et pankrotikuriteos süüdimõistmisel kaob võlgnikul õigus võlgadest vabaks saada.