AIDSi tugikeskuse algataja Nelli Kalikova sõnul on väikesele Eestile lubamatult palju, et HIV-sse nakatumine on aastaga vähenenud vaid 5,5%. Kalikova ütles, et Eestil peaks olema ülevaade hetkeolukorrast ja tulevikust, et efektiivselt haigusega võidelda. "Kahjuks meie sörgime ikka veel epideemia sabas."
Alates ajast, mil Eestis HIV esimest korda avastati, on viirusesse nakatunud 9198 inimest. Neist 451 on haigestunud AIDS-i, vahendas TTV.
AIDSi tugikeskuse algataja Nelli Kalikova sõnul on väikesele Eestile lubamatult palju, et HIV-viirusesse nakatumine on aastaga vähenenud vaid 5,5%. “Meie näitaja on 8 korda suurem kui Soomel, 6 korda enam kui Rootsil. Meil on, kuhu areneda. Aidsihaigete arv on suurenenud seetõttu, et neist paljud on süstivad narkomaanid, kes arsti vastuvõtule ei tule. Neil on teised prioriteedid. Nad peavad ostma raha, muretsema narkootikume ja süstima. Kui nad kunagi arstini jõuavad, on nad juba üliraskes seisundis.”
Kalikova märkis, et tänapäeval Eestis AIDSi surra on suur patt. “Meil on kättesaadavad väga head ravimid ja kogenud arstid. Kui inimene õigel ajal arsti juurde tuleb, on ta päästetud. Mitte ühestki epideemiast ei saa jagu, kui sörgid selle sabas. Peab olema visioon hetkeseisust, järgmisest viiest ja kümnest aastast ning vastavalt sellele tuleb kõiki meetmeid planeerida ja teostada. Kahjuks meie sörgime ikka veel epideemia sabas. Palju uuringuid on tehtud juhtunust, aga seda ei analüüsita, ka puuduvad selleks spetsialistid,” nentis Kalikova.
Mullu registreeriti üheksa kuu jooksul 217 HIVi nakatunut, tänavu sama aja jooksul 205. Tallinnas haigestus tänavu üheksa kuu jooksul AIDSi 7 inimest, Lääne-Virumaal 3, Ida-Virumaal 6, neist 2 Narvas, Jõgevamaal 1.
