"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Eelnõu kohaselt läheb inimese kadumine laevalt arvesse laevaõnnetusena (0)
29. oktoober 2015
Scanpix

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks meresõiduohutuse seaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt loetakse edaspidi laevaõnnetuseks ka näiteks inimese kadunuks jäämist laevalt ning laeva eeldatavat hukku.

Muudatuste põhirõhk seisneb laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi korral ohutusjuurdluse keskuse (OJK) läbi viidava juurdluse eristamises veeteede ameti poolt läbi viidavast juurdlusest, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile.

Eelnõu kohaselt tuleb väga raskete laevaõnnetuste puhul alati teostada OJK ohutusjuurdlus. Veeteede ameti juurdlus käivitub siis, kui juhtum ei kuulu ohutusjuurdluse keskusele või kui OJK-l pole otstarbekas ohutusjuurdlust läbi viia.

Veeteede ametile antakse õigus põhjendatud huvi korral uurida igasuguseid väikelaevadega toimunud õnnetusi, kui see aitab vältida õnnetusi tulevikus.

Seaduses täpsustatakse laevaõnnetuse definitsiooni ja edaspidi loetakse laevaõnnetuseks ka näiteks isiku kadunuks jäämist laevalt ning laeva eeldatavat hukku.  

Veeteede ameti turujärelevalve pädevust laiendatakse väikelaevadelt ka jettidele. Maanteeametilt võetakse selles osas järelevalvepädevus ära, kuna seal puudub vastav kompetents ning praktika.

Seadus jõustub üldises korras, välja arvatud väikelaeva komponente käsitlev osa, mis jõustub vastavalt direktiivile tuleva aasta 18. jaanuaril.

Eesti territooriumil või Eesti riigilippu kandvate laevadega juhtub statistikaameti andmeil aastas keskmiselt kümme õnnetust. Aastatel 2010-2014 oli õnnetusi kokku 48.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.