“Kui vanemad lähevad lahku, on nad ise kriisis ja käituvad sageli nagu lapsed. Nende laps satub siis oma vanemate, kahe väikese lapse tasemel käituva täiskasvanu vahele."

Ly Rüüs, Mustamäe sotsiaalhoolekande osakonna juhataja
Pakendiaudit toimib Eestis hetkel vaid teoorias? (0)
29. oktoober 2015
Scanpix

PwC raamatupidamiskonverentsil toimunud paneeldiskussioonil pakendiauditi üle jõuti järeldusele, et paljudele ettevõtjatele kohustuslik, kuid siiamaani arusaamatuks jäänud pakendiaudit reaalsuses ei tööta.

Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Kurmet Ojamaa sõnul masin küll töötab, kuid seda ei ole kellelegi vaja. “Aasta jooksul pole toimunud ühtegi otsast lõpuni korrektset pakendiauditi, mis juba näitab, et avalik huvi sellise tegevuse vastu on üsna madal,” ütles ta.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialisti Marika Sihi sõnul oli 2013. aastal pakendiregistrisse esitanud oma andmed 50 ettevõtet, kuid 2014. aastal esitas juba 200 ettevõtet. “Kahjuks on aga mitmed esitatud pakendiauditi aruanded ebatäpsed. Sellest on kahju, sest kui meil ei teki usaldusväärset statistikat turule toodetud pakendihulkade üle, siis ei saa me kontrollida, kas pakend on läinud ringlusesse või mitte,” ütles ta.

“Mina pole veel näinud ühtegi ettevõtjat ega audiitorit, kes on pakendiauditi kohustust heaks kiitnud. Tundub, et tegemist on ühekordse eksperimendiga, mille kordamises ei näe mina hetkel mõtet,” nõustus Kaubandus-Tööstuskoja juht Mait Palts. “Ettevõtjate pakendi kogumine ja käitlemine on Eestis üsna heal tasemel, kuid probleem esineb just arvepidamises – ettevõtete süsteemid ei võimalda ettevõtetel pakendite üle korrektset arvet pidada,” lisas ta.

Probleemi lahendamiseks peaks Ojamaa sõnul pikendama pakendiauditi aruande esitamistähtaegu ning määratlema, missugune töömaht peab olema täidetud auditi käigus.

“30 protsenti sorteerimata jääkidest on pakend ning peaksime keskenduma sellele, miks ei jõua see pakend ringlusesse. Kogu pakendiseaduse mõte ongi ju keskkonna säästmises ning eesmärgiks peaks olema selle protsendi vähendamine. Probleem võib peituda jäätmekäitlussüsteemis, mitte ettevõtjate negatiivsetes hoiakutes või saamatuses pakendiauditi aruandeid esitada,” ütles omalt poolt Palts.

Audiitorkogu juhi Märt-Martin Arengu arvates võiks olla konkreetne raamistik, mille alusel ettevõtja saaks pidada pakendiarvestust ja edastada andmed pakendiregistrisse. “Mõni ettevõtja ostab arvestusteenust sisse, mõni aga nokitseb ise. Kui pakendiseaduse kõrval oleks ka aktsepteeritud raamistik, mis seletaks lihtsalt ettevõtjale, missuguseid pakendiandmeid riik tahab, kuidas neid saada, millal ja kuhu edastada – siis oleksid ka tulemused palju positiivsemad,” lausus Arengu.

Keskkonnaministeerium on ette valmistanud pakendiseaduse muutmise eelnõu, mis vabastatab ligi 2000 ettevõtet pakendiauditi tegemisest, mis lasevad turule vähem kui 5 tonni pakendeid aastas ja nende pakendiettevõtjate osatähtsus kogu turule lastud pakendikogusest on vaid kuni 2 protsenti. Eelmise aasta kohta esitas pakendiregistrisse oma andmed kokku üle 3300 pakendiettevõtja.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.