Toidu- ja alkoholitootjad ning ringhäälinguliit saatsid valitsusele seisukohad tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski alkoholiseaduse muutmise paketi osas; huvigrupid toetavad küll näiteks kontrollostude tõhustamist, ent on vastu liikuva ja helireklaami piiramisele; selle asemel soovivad huvigrupid, et keelataks vaid näitlejate kasutamine reklaamides.
“Teeme ettepaneku asuda dialoogi, et sõnastada üheskoos võimalikud meetmed, mis teeniksid alkoholi- ja reklaamiseaduse muudatuse algatamisel silmas peetud eesmärke, ent mis erinevalt rabedast eelnõust oleksid kaalutletud ning taotleksid maksimaalset tulemust võimalikult vähe kogu Eesti majandust ümber korraldades,” kirjutasid toiduliidu juht Sirje Potisepp, Saku juht Margus Kastein, Liviko juht Janek Kalvi ja TV3 juht Priit Leito valitsuse liikmetele, vahendas BNS.
Alkoholireklaami jõulise kitsendamisega huvigrupid ei nõustu. “Eelnõu algataja pole esitanud sisulisi selgitusi, miks on vaja alkoholireklaami piirata just nii, kui eesmärk on elustiilireklaamilikkuse eemaldamine reklaamidest ning reklaami seeläbi neutraalsemaks muutmine. Kirjeldatud tingimustel, mis välistavad kaubamärkide omavahelises konkurentsis reaalsete loovlahenduste kasutamise, ei ole alkoholireklaam majanduslikult mõttekas,” märgivad pöördujad.
“Ringhäälinguorganisatsioonide jaoks tähendab selline muudatus kindlasti miljonite eurode kadu. Arvestades, et ka suurimad eratelekanalid on aastaid kahjumis olnud ning arvestades, et järgmisel aastal jõustub ka uus teatud tüüpi finantsteenuste reklaami sisuliselt keelustav seadus, on koguefekt Eestis omakeelset programmi tootvatele ja siin väljastatud litsentsi alusel pilti edastavatele meediaorganisatsioonidele laastav,” seisab kirjas.
Seetõttu teevad pöördujad alternatiivse ettepaneku, mille alusel eemaldataks alkoholireklaamist inimeste kasutamine, sõnastades seadusesätte näiteks “alkoholireklaamis ei tohi kasutada inimestest näitlejaid mistahes viisil”.
Tervisehoiatuse kehtestamist ning selle hoiatuse pindala minimaalselt 30 protsendile seadmist toetavad pöördujad osaliselt. “Leiame, et alkoholireklaam peaks alati hoiatavat teksti sisaldama. 30 protsenti reklaami kogupinnast hõlmav hoiatus aga teeb sellise reklaampinna kasutamine majanduslikult täiesti mõttetuks, kuna faktiliselt ei ole võimalik nii kommertsteavet edastada,” märgivad huvigrupid ja teevad ettepaneku seada pindala piiriks 10 protsenti.
Reklaami valdkonnas toetavad pöördujad kõiki esitatud keelde peale tele- ja raadioreklaami keeldu kella 7–22. “Arvestades telekanalite õhtuse programmivööndi ülesehitust, kaotab see muudatusettepanek suures osas alkoholireklaami televisioonist ja koondab kogu allesjääva mahu vahemikku kell 22–23,” märgivad pöördujad. “Selle tulemusena vaatab tarbija selles ajavahemikus edaspidi ringhäälinguorganisatsioonide hinnangul ainult alkoholireklaami. Kindlasti suurendab see alkoholireklaamide tegelikku nähtavust kogu elanikkonna lõikes,” seisab kirjas.
Sätetele, mis keelavad kauba müügiks pakkumisel ja müügil alkoholi tasuta või odavamalt pakkumise võimaluse ja alkoholi ostmisel muude kaupade või teenuste tasuta või odavamalt pakkumise võimaluse, ei ole pöördujad tingimata vastu. “Jääb vaid üle küsida, kuidas mõjutavad kultuursetes ja selleks otstasrbeks ette nähtud tarbimiskeskkondades – näiteks pubid – korraldatud happy hour’id õllesõpradele või õllega kaasa antud soolapähklid alkoholi kättesaadavust, iseäranis alaealistele, kellele kindlasti sellistes kohtades alkoholi ei müüda ega tohi müüa,” seisab kirjas.
Jaemüügi valdkonnas toetavad osapooled põhimõtteliselt sätet, et alkoholi võib esitleda vaid tutvustaval messil või laadal. Siiski soovivad huvigrupid, et lubataks tooteesitlust ka kauplustes selleks ette nähtud alal. Samuti toetavad tootjad sätet, mis nõuab alkoholi paigutamist teistest kaupadest eraldi. Samas on huvigrupid vastu punktile, mis keelab alkoholi müügi iseteeninduse korras, välja arvatud siis, kui alkohol on muust kaubast eraldatud läbipaistmatu seinaga.
“See on äärmiselt drastiline muudatus kogu Eesti jaekaubanduse korralduses, kui summeerida üle riigi selle tulemusena tehtavate ümberehituste kulu. See ei arvesta jaekaubanduses, iseäranis suurte kaupmeeste ja jaekettide juures juba asetleidvaid trende, kus on investeeritud enda algatusel alkoholimüügi eraldamisesse ülejäänud kaubandusest – erinevate, kuid samaväärselt toimivate lahenduste osas,” märgivad pöördujad. Samuti on säte osapoolte hinnangul vastuoalus rohelise raamatu sõnastusega.
Samuti ei toeta pöördujad alkoholimüügi keeldu tanklates tegutsevates poodides. “Eelnõu algataha pole esitanud ühtegi mõistuspärast põhjendust selle järjekordse keelu seosele soovitud eesmärkide täitmisega. Tanklapoed ei erine tavapärasest jaekaubandusest tänapäeval enam mingiski olulises mõttes,” märgivad huvigrupid.
Samas toetavad pöördujad kohalikule omavalitsusele pädevuse andmist alkoholiga kauplemise aja piiramiseks toitlustusettevõttes. Samuti toetavad huvigrupid kontrollostude sisseseadmist ning järelevalve tõhustamist müügil alaealistele. “[See] on praktiline, konkreetne meede, millel on potentsiaal vähendada alkoholi tarbimist alaealiste seas,” seisab kirjas.
