Oktoober tõi hinnatõusu kõigile Nord Pool Spoti (NPS) turupiirkondadele; Eesti turuhind läbis 10,3-protsendilise tõusu, kerkides septembri 31,7 eurolt 34,97 euroni megavatt-tunni kohta.

Sealhulgas tõusid tunnihinnad erakordselt kõrgele just kuu alguses – 8. oktoobril saavutati käesoleva aasta kõrgeim tunnihind Eesti turupiirkonnas, 149,95 eurot megavatt-tunni eest. Päevaseks keskmiseks hinnaks kujunes sel päeval 66,48 eurot, selgub Eesti Energia elektrituru ülevaatest.

Soome hind kerkis oktoobris 5,5 protsendi võrra 33,49 euroni, seda septembrikuiselt 31,75 euro suuruselt keskmiselt hinnatasemelt. Läti ja Leedu hinnad läbisid nelja turupiirkonna kiireima tõusu, kasvades oktoobri vältel 27,4 protsenti. Neis riikides tõusid hinnad oktoobris 56,44 euroni megavatt-tunnist. Septembris ulatusid Läti ning Leedu hinnad keskmiselt 44,30 euroni megavatt-tunni kohta.

Proportsionaalselt suurima tõusu läbisid Norras paiknevad Oslo, Kristiansandi ja Bergeni turupiirkonnad, kus hinnad kerkisid kuust kuusse 65,7 protsenti. Kolme turupiirkonna hinnad on siiski võrdlemisi madalad – oktoobrikuu keskmiseks kujunes 21,44 eurot megavatt-tunnist. Norra ülejäänud kolmes piirkonnas, Moldes, Trondheimis ning Tromsøs, kujunes elektri hinnaks 20,3–22,3 eurot. Rootsi nelja turupiirkonna hinnad jäid oktoobris 22,1 ja 24,8 euro vahele. Taani kahes turupiirkonnas maksis elekter oktoobris keskmiselt 26,3–26,8 eurot megavatt-tunnist.

Märgatava hinnatõusu NPS-i kõigis turupiirkondades põhjustasid oktoobris tunduvalt jahenenud õhutemperatuurid, mis suurendasid elektri nõudlust. Skandinaavias on elektriküte väga laialt levinud, mistõttu toovad külmad ilmad kaasa nõudluse suure kasvu. Soomes näiteks kukkus riigi keskmine õhutemperatuur Reutersi andmetel oktoobri alguses nelja päeva jooksul 10 kraadist 1,2 kraadini. Hinnatõusule lisas hoogu ka Skandinaavia piirkonna hüdroelektrijaamade veevoogude aeglustumine, mis sundis hüdroelektri tootjaid elektri eest kõrgemat hinda küsima. Kiire odava vee-energia pealetulek ning rekordtasemel hüdroreservuaarid on tänavu viinud elektri hinnad viimaste aastate madalaimale tasemele.

Möödunud kuu alguses teostati Rootsi ja Soome vahelises kaablis planeeritud hooldustöid, mis piirasid Soome ja Balti riikide ligipääsu Rootsis ja Norras toodetud tuuma- ja hüdroelektrile 1130 megavati ulatuses. Põhjatuultega Arktikast Soome ning Balti riikide suunas liikunud õhumass langetas samal ajal piirkonna õhutemperatuure, mistõttu elektrinõudlus kiiresti kasvas. Nende kahe teguri koosmõjul tõusid Soome, Eesti, Läti ja Leedu elektri tunnihinnad tänavuse aasta kõrgeimale tasemele – Eestis ning Soomes ligi 150 euroni megavatt-tunnist ning Lätis ja Leedus enam kui 200 euroni megavatt-tunnist.

Läti ja Leedu väga kõrgetesse tunnihindadesse panustas oktoobris ka defitsiit kahe riigi elektriturul. Naaberriikides oli oktoobris väga vähe pakkumist: limiidid tulenesid nii Läti ja Leedu elektritransiiti piiranud Eesti ja Läti vahelise kaabli hooldusest kui ka Leedut Valgevenega ühendava kaabli piirangutest. Peale selle lükati edasi Leedu Vilniaus Energija maagaasil töötava koostootmisjaama talvise töö algus, mis samuti elektridefitsiiti võimendas.