"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Kooseluseaduse rakendussätted läbisid esimese lugemise ülinapilt, vajalikud hääled tulid Aunastelt j Haukanõmmelt (1)
25. november 2015
Scanpix

Kooseluseaduse rakendusseaduse eelnõu esimese lugemise lõpetamise poolt hääletas 42, vastu 41 ja ei hääletanud 11 kohal olnud 94 riigikogu saadikust. Sealjuures tulid vajalikud hääled Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liikmelt Maire Aunastelt ja Vabaerakonna liikmelt Moonika Haukanõmmelt.

Valdavalt hääletasid eelnõu menetlusse jätmise poolt Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna liikmed, kellega olid sama meelt ka Aunaste IRL-ist ja Haukanõmm Vabaerakonnast. IRL-ist Marko Mihkelson ja Mart Nutt jätsid hääletamata. Ülejäänud IRL-i ja Vabaerakonna liikmed soovisid eelnõu menetlusest välja arvamist.

Reformierakondlastest jätsid hääletamata Igor Gräzin, Kalle Laanet ja Aivar Sõerd. Ükski reformierakondlane siiski eelnõu menetlusest väljaarvamise poolt ei hääletanud.

Valdav osa keskerakondlastest hääletasid eelnõu menetlusest väljaarvamise poolt, vaid Jaanus Karilaid, Martin Repinski, Jüri Ratas, Mailis Reps, Kersti Sarapuu ja Vladimir Velman jätsid hääletamata.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikmed olid kooseluseaduse rakendusseaduste eelnõu menetlusest väljaarvamise poolt.

Kooseluseaduse rakendusseaduse eelnõu esimese lugemise lõpetamise poolt hääletas 42, vastu 41 ja ei hääletanud 11 kohal olnud 94 riigikogu saadikust.

38 riigikogu liikme algatatud kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõu eesmärgiks on vastu võtta rakendussätted, millega saab tuleva aasta 1. jaanuarist kehtima hakkavat kooseluseadust igapäevastes praktilistes olukordades rakendama hakata. Seaduseelnõu näeb ette enam kui 80 seaduse muutmist.

Rakendussätted on näiteks vajalikud selleks, et kooselu saaks kanda riiklikusse registrisse ning kindlaks määrata elukaaslase ülalpidamiskohustust ja pärimisõigust.

Vabaerakond ja Keskerakond leiavad, et kooseluseaduse asemel vajab Eesti hoopis paarkonnaseaduse eelnõu. “Eelnõu siht on ühiskond uuesti kokku tuua ja anda samasoolistele paaridele nende põhjendatud soovide ja õigustatud vajaduste teostamiseks õiguslikud võimalused,” ütles eelnõu üle andnud Vabaerakonna fraktsiooni liige Jüri Adams.

Eelnõu algatajad Jüri Adams, Ain Lutsepp, Marika Tuus-Laul, Külliki Kübarsepp, Kersti Sarapuu, Artur Talvik, Andres Herkel, Andres Ammas, Peeter Ernits ja Krista Aru leiavad, et riigikogu eelmine koosseis on tegutsenud vastutustundetult ja leiutanud kooseluseaduse sildi all nn poolabielu vormi, mille kaudu üritati korraga lahendada nii erisooliste kui ka samasooliste paaride probleeme.

“Seda kõike tehti ebaõnnestunult, jättes lahtised otsad riigikogu järgmisele koosseisule. Ebaõnnestunud on rakendusaktide eelnõu. See sisuliselt võrdsustab “registreeritud kooselu” abieluga ning lihtsuse ja selguse asemel toob sisse hulga kõrvalisi teemasid,” seisab eelnõu seletuskirjas.

Kooseluseaduse riigikogus menetletavad rakendusaktid on halvasti koostatud ja neil pole eeldusi saada läbiminekuks vajalikke poolthääli, teatas Vabaerakonna fraktsioon. “Meie arvates on see paarkonna seaduse eelnõus olemas: samasoolised paarid saavad sõlmida notariaalse lepingu oma paarisuhte kohta, samuti saab reguleerida nende paaride varasuhteid, ülalpidamise kohustust ning pärimisega seotud küsimusi,” põhjendas erakonna esimees Andres Herkel. “Eelnõu avab tee, et saaksime käsitletavate teemadega tõsisemalt ja mõistlikumalt ning ilma ühiskonda lõhestamata edasi minna.”

Adamsi koostatud eelnõu kitsam siht on anda samasoolistele paaridele nende põhjendatud soovide ja õigustatud vajaduste teostamiseks vajalikud õiguslikud võimalused. Paarkonna lepingu saavad omavahel sõlmida kaks samasoolist inimest, kes ei ole kumbki abielus või kes ei ole mõne teise sarnase lepingu osalised. Lepingu jõustumisest alates peab lepingu poolte suhtes hakkama kehtima uus varasuhte kokkulepe, mille põhivariandid on samad, mis on Eestis sätestatud abielu sõlmijate jaoks.

Eesti keeles ei ole välja kujunenud samasooliste isikute paari tähistavat sõna või väljendit, mida võiks kasutada õigustekstis sobiva terminina, tõlkelaen “tsiviilpartnerlus” on aga kohmakas. Uus eelnõu paneb ette kasutada uut, ühetähenduslikku ja selgelt eristuvat sõna “paarkond”, leiab Vabaerakond.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Tiit
25. nov. 2015 16:37
Aunaste küll riigikokku ei sobi. Teda vist valiti sinna huumori mõttes.