Euroopa Liit ja Türgi jõudsid üksmeelele kokkuleppes Euroopasse suunduva migranditulva ohjeldamiseks, muu hulgas kolme miljardi euro suuruses abipaketis Süüria põgenike jaoks Türgis. Peaminister Taavi Rõivas ei osanud veel öelda, kui suureks kujuneb Eesti osa Euroopa Liidu kolme miljardi euro suuruses Türgi abipaketis.

“Meie kokkulepe seab selge plaani korra taastamiseks meie ühisel piiril. Me suurendame ka meie abi Süüria põgenikele Türgis,” ütles Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ühisel pressikonverentsil Türgi peaministri Ahmet Davutoğluga, lisades, et see ulatub kolme miljardi euroni, vahendas BNS.

Davutoğlu sõnul maksavad Türgi ja Euroopa Liit praegu kallist hinda ÜRO süsteemi suutmatuse eest tulla toime Süüria rkiisiga.

Brüssel nõustus ka avama uue peatüki Türgi ühinemiskõnelustel Euroopa Liiduga, ütles Tusk.

Viisanõuded Türgi kodanikele, kes külastavad EL-i Schengeni tsooni, leevendatakse 2016. aasta oktoobris, lisas ta.

Tusk lisas, et Euroopa Liit jälgib vähemalt ühe kuu jooksul edusamme, mida Türgi teeb.

Davutoğlu märkis, et kokkulepe annab uut hoogu Türgi EL-iga liitumise protsessile, mis on olnud ummikus alates 2005. aastast.

“See on ajalooline päev ja ajalooline kohtumine, esimene selline 11 aasta jooksul,” lausus Türgi valitsusjuht.

“Keegi ei saa Süüria küsimuses midagi garanteerida, me ei tea, mis Süürias juhtuma hakkab, kuid ma saan kinnitada, et Türgi täidab kõik ühisplaani lubadused. Meie eesmärk Euroopa Liiduga on ära hoida uusi põgenikelaineid Süüriast ning tulla toime praeguse põgenikekriisiga,” ütles ta.

“See kolm miljardit eurot kulutatakse põgenikele Türgis, see ei ole Türgi jaoks,” rõhutas Davutoğlu.

“Me praegu analüüsime võimalust, kas seda on võimalik võtta EL-i osamaksu arvelt. Võib juhtuda, et see ei tähenda täiendavaid lisakulutusi riigieelarvele,” ütles pühapäeval Euroopa Liidu ja Türgi tippkohtumisel osalenud Rõivas Postimehele.

Novembri keskel lekkis Euroopa meediasse Euroopa Komisjoni jaotuskava, mille kohaselt oleks Türgile pagulastega toimetulekuks makstava kolm miljardi euro suurusest fondist Eesti osa ligi 3,5 miljonit eurot. Euroopa Liidu liidrid leppisid Maltal peetud tippkohtumisel põhimõtteliselt kokku eraldada Türgile pagulasvoogude peatamiseks kolme miljardi euro mahus toetust, millest 2,5 tuleb riikidelt ning pool miljardit EL-i ühiseelarvest.

Sotsiaalmeedias levitatud Euroopa Komisjoni tabeli kohaselt oleks Eesti osa 2,5 miljardist 0,14 protsenti ehk 3 490 455,12 eurot. Saksamaa panus oleks näiteks 534,4 miljonit, Prantsusmaa 386,5 ja Itaalia 281,1 miljonit eurot. Lätilt oodatakse 4,4 miljonit, Leedult 6,5 miljonit ja Soomelt 35,5 miljonit eurot.