"Olen aeg-ajalt kuulnud, et kolleegid mujal maailmas imestavad, kuidas meil on õnnestunud siin luua nii elav ja kõrgel tasemel muusikaelu."

Tõnu Kaljuste, dirigent
Gabriela Laanet: iga aasta lisandub Eestis 1000 puudega last! (5)
01. detsember 2015
Ragne Jõerand

"Need numbrid  on hirmutavad - igal aastal lisandub Eestisse juurde ligi 1000 puudega last, mis näitab, et me peame enam pöörama tähelepanu nende laste ja nende vanemate vajadustele," ütles Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialist Gabriela Laanet.

Täna on rahvusvaheline puuetega inimeste päev ja selle tähistamiseks toimub täna hotellis Olümpia Tugiisikute Tunnustamise Päev. 
“Tugiisikuteenust saavad meie lapsed praegu Eestis kõige vähem – 2013. aastal said sellest abi vaid 102 raske ja sügava puudega last, aga seda teenust oleks vaja palju enam. Kuna tugiteenuste rahastamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne, siis paraku on erinevate omavalitsuste võimekused rahastada erinevad,” ütles sotsiaalkindlustusameti lastekaitse juht Eve Liblik.

Peamised teenused, mida puudega lastele pakutakse, on lapsehoiuteenus, transporditeenus ja tugiisikuteenus. “Näiteks kui lapsehoiuteenuse saajaid oli 2013. aastal 700, siis tugiisiku teenust suudeti pakkuda vaid 102 sügava ja raske puudega lapsele,” nentis Liblik.

Eestis on ligi 12 000 puudega last

Gabriela Laaneti sõnul oli eelmisel aastal Eestis kokku 11 388 puudega last: nendest keskmise puudega lapsi 4667 last, raske puudega 6014 ja sügava puudega lapsi oli 706.

“Kahjuks on olukord nii, et puudega laste arv suureneb iga aastaga. Kõige enam sügava puudega lapsi on Tallinnas ja Tartus, raske puudega lapsi on enam samuti Tallinnas ja Tartus ning keskmise puudega lapsi on enim Ida-Virumaal,” rääkis Laanet.

Keskmise puudega laste potentsiaal läheb raisku?

“Minu arvates ongi kõige raskemas olukorras just keskmise puudega lapse vanemad, sest meil Tartus saab teenust vaid raske ja sügava puudega lapse vanem. Ja kui ma oleks keskmise puudega lapse vanem, siis ma küsiks, et miks ei saa teenust minu keskmise puudega laps, kellel oleks paremad eeldused ühiskonda integreerimisel. Täna on paraku nii, et keskmise puudega lapse vanem on õnnetum kui raske puudega lapse vanem, sest tema võimalused teenuseid saada on oluliselt väiksemad,” tõdes Liina Lokko, kes on ise 16-aastase Downi sündroomiga tütre ema ja tulenevalt oma pere vajadustest ka Otepää Rehabitalitsioonikeskuse tegevjuht ja Sverresson OÜ juhatuse liige.

“Mul on kodus endal kogemus kasvatada nii puudega last kui ka kahte normlast ja ma võin öelda, et need kaks asja on ikka väga erinevad,” tunnistas Lokko.

Lokko sõnul on Eestis vaieldud pikalt, kas puudega laps peaks võimalusel käima tavakoolis koos tugiisikuga või on tal siiski eriõpet vaja. “Ma tean, et norrakad proovisid kord panna kõik lapsed ühte kooli kokku, aga paraku see ei toiminud pikas perspektiivis hästi. Kuigi jah, minu enda tütar käib edukalt juba 9 aastat tavakoolis, kus on klassis 24 last, Tema õpib samas toimetuleku õppekaval,” lausus Lokko.

Tugiisik on ise kaitseta

Lokko kinnitas, et lapsele ja perele on väga oluline, et neil oleks usalduslik suhe tugiisikuga ja see inimene saaks nendega olla pikema aja vältel. “Paraku meie Tartus hetkel tugiisikutega töölepinguid sõlmida ei saa ja seetõttu on pidev hirm, et kaotame häid inimesi. Meie lepingud ei paku tugiisikule haigekassa kindlustust ja arusaadav, et kui inimene leiab püsiva töö sotsiaalsete garantiidega, siis ta ka ära läheb. Tartus oleme suutnud kuidagi sellele tööle saada tudengeid, sest neil on tänu õpingutele haigekassa kindlustus,” rääkis Lokko.

Samas on vanemate ootused tugiisikule väga suured – nad tahavad, et tugiisik oleks olemas lapse jaoks nii kodus, koolis kui vabal ajal. “Nii aga ei saa, et tugiisik on kogu aeg lapse kõrval. Millal siis on lapsel see aeg, kui ta iseseisvust õpib?” nentis Lokko.

Kui praegu pole tugiisikutele kehtestatud kindlaid ametinõudeid, siis järgmisest aastat saavad need määratud seadusega.

 

Kommentaarid (5)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

ega jah
3. dets. 2015 22:40
Erikoolisüsteem on see, mis oleks meil natukenegi majanduslikult jõukohane. Meie võimaluste juures polegi mõeldav, et igale downisündroomiga lapsele või autistile jaksaks ühiskond tugiisikut täiskohaga kõrvale seisma panna. Mõeldav oleks aga ühisest taskust korraldada neile sobiv õpe eraldi koolis kus parimad väljaõppinud spetsialistid nendega tegeleda saavad. Koolitund on eelkõige õppimise jaoks ja see möödub kõige efektiivsemalt siiski siis kui on võimalik õppida enam-vähem sarnase võimekusega gruppidena. Sotsialiseeruda saab igasugu ninnu-nännu projekte tehes ka.
Aet
2. dets. 2015 08:00
Peaks ikka meelde tuletama, et tugiisiku teenuse korraldamine ei ole riigi ülesanne vaid on kohaliku omavalitsuse korraldada - ehk pilgud tuleb pöörata linna poole ja nõuda neilt töölepinguid ja sotsiaalseid garantiisid
Helle
2. dets. 2015 05:11
Absurd, et nii vajalikule ametikohale nagu tugiisik ei ole võimalik vormistada töölepingut koos sotsiaalsete tagatistega (tervisekindlustus!). keda siis sellistele töökohtadele on üldse võimalik tööle võtta? Ega siis kogu elu ei saa põhineda vabatahtlikkusel ja annetustel.
Mare Tammik
3. dets. 2015 20:30
Nõus, õige jutt.
W.
1. dets. 2015 14:58
Väga suurt tähelepanu tuleb pöörata valitsuse tegevusele. Ebarahuldava hindega mees juhib valitsust.