Haridus- ja teadusministeerium plaanib lüüa laia ja kitsa matemaatika õpetamine taas kokku. Üldharidusosakonna asejuhataja Pille Libliku sõnul on sellest muutusest saati olnud matemaatika kahel tasandil õpetamisega segadus.
Alates 2011. aastast võivad end matemaatikas nõrgemana tundvad või muude huvidega õpilased soovi korral õppida kitsast matemaatikat ning ainest rohkem huvitatud laia matemaatikat. Tundide arvestuses tähendab see, et kitsa matemaatika õppijatel on seda ainet kolm tundi nädalas, teistel viis. Praeguse süsteemi järgi on see vastavalt 8 ja 14 kursust kogu gümnaasiumiastme peale, kirjutas Postimees.
Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Libliku sõnul on sellest muutusest saati olnud matemaatika kahel tasandil õpetamisega segadus. Nii helistavad tema sõnul igal sügisel ministeeriumisse nõutud värsked gümnasistid ja nende vanemad, kes ei saa aru, mis toimub, ega oska otsustada, kumb suund valida.
Teine mure on Libliku sõnul see, et mõlema suuna puhul läbivad õpilased küll pea sama materjali, ent kitsa matemaatika kursuse õpilastel pole võimalik seda süvitsi õppida, mistõttu saadakse ainest pinnapealseid teadmisi.
Ehkki uus kursuste süsteem pole saanud veel piisavalt settida ning kitsa ja laia matemaatika eksameid on korraldatud vaid kahel viimasel aastal, on ministeerium võtnud suuna analüüsida, kas ja kuidas tuleks õpet muuta ning ehk ka kursused taas kokku lüüa.
Liblik sõnas, et kui muutus tõesti ette võetakse, tähendaks see, et kursuste mahus tuleks leida mingi kesktee. «On see üheksa kursust, mida on juba välja pakutud, või kümme kursust, see on kõik arutelude küsimus ja me kindlasti töötame sellega,» rääkis ta. Matemaatikat süvendatult õppida soovivad gümnasistid saaksid Libliku sõnul sel juhul võtta juurde valikkursusi.
Leht nendib, et matemaatika õpetamise probleem jõuab lõpuks otsaga välja Eesti ülikoolidesse. Tallinna tehnikaülikooli vastuvõtu- ja õppenõustamistalituse juhataja Anne Urbla rääkis, et tehnika-, ehitus- ja loodusteaduste erialadele pääsemiseks läheb kindlasti vaja laia matemaatika eksami sooritamist. Aga see, mida praegu gümnaasiumites laia matemaatika kursusel õpetatakse, on Urbla sõnul ülikooli jaoks absoluutne miinimumprogramm, nii et igal sügisel tuleb sissesaanutele korraldada tasanduskursusi, et täita lünki, mis on jäänud gümnaasiumist.
Tasanduskursusi ei vaja enamasti tudengid, kes on reaalainete suunaga gümnaasiumites omandanud rohkem kursusi kui laia matemaatika õppes nõutakse.