"Vastuseid lugedes tundus, et lood pärinevad kusagilt mängufilmist. Seda nad ei näe, et ohver ei pruugi välja näha ohvrina, ta peab olema ikka läbi pekstud ja räsitud, siis me näeme teda ohvrina," kommenteeris MTÜ Living for Tomorrow juhataja Sirle Blumberg avalikkusele esitletud 17-20-aastaste noorte hoiakuid ja teadmisi inimkaubandusest, prostitutsioonist ja välismaale tööle- või õppimaminekust.

“Oli näha, et teema kõnetas noori, endiselt on Eesti noortel väga suur tahtmine välismaale tööle või õppima minna, enamik oli selle peale mõelnud. Tuli rohkem välja, et keskkooli noored mõtlesid pigem välismaal õppimise ning kutsekooli omad töötamise peale,” märkis MTÜ Living for Tomorrow poolt tellitud uuringut läbi viinud TNS Emori töörühma kuuluv Kaidi Reedi, kelle sõnul nähti võimalikke ohtusid pigem töötamise, kui õppima minemisega seoses. Peamise kasuna nimetasid uuringus osalenud kesk-ja kutsekoolide õpilased uute kogemuste saamist, mainiti ka võõrkeeleoskuse arendamist ja laiema kontaktvõrgustiku loomist.

Uuringutulemustest kajas läbi tõsiasi, et kuigi noored on välismaal ootavate võimalike ohtudega kursis, ei oska nad ette kujutada, et see kõik võib juhtuda ka nende endiga. “Reaalse elu ja noorte mängufilmilike ettekujutuste tööorjusest, prostitutsioonis ja narkootikumidest vahel on väga suur lõhe,” nentis MTÜ Living for Tomorrow juhataja Sirle Blumberg.

Kardetakse välismaal ebaõnnestuda

Suurima hirmuna välismaale minekuga seoses nimetasid õpilased kartust üksi mitte hakkama saada. “Kardeti väga üksi olemist, kuidas saadakse majanduslikult hakkama ja ka vaimselt on see raske, õpilastel on üldine ebaõnnestumise hirm- mis siis kui ma ei saa hakkama, ja kellegi teise peale ka loota pole,” kirjeldas Reedi. Hirmuna maini Reedi sõnul ka seda, et lubatud töö sisu või palk ei vasta välismaale kohale jõudes tegelikkusele.

Samas nentisid uuringus osalenud 17-20-aastaseid kesk-ja kutsekoolide õpilasi küsitlenud Kaidi Reedi ja Tanja Kriger, et kuigi noored on interneti ja koolides tehtud ennetustöö tulemusena küll kursis inimkaubandusega seotud faktidega, siis ei suudeta enamjaolt mõista, et kõik kuuldud õudused võivad juhtuda ka nende endiga. “Tundus, et see inimkaubandus noorte meelest kusagil küll toimub, aga aktuaalne teema ta ei ole,” nentis TNS uuringuekspert Tanja Kriger.

Sõpru usaldatakse pimesi

Paljud õpilased mainisid ohtlike olukordade ennetamiseks välismaale minemist koos sõprade või tuttavatega ning ka varianti, et minnakse juba välismaal elava tuttava või sugulase juurde. Samas on uuringu tellinud MTÜ Living for Tomorrow juhataja Sirle Blumbergi sõnul hätta sattunud noortele abi pakkunud pigem saatkonnad ja nõustamisliinid kui pimesi usaldatud sõbrad.  Ka noored ise pidasid välismaal hätta jäämist üpris lootusetuks olukorraks. “Leiti, et kui juba hätta satutakse ja ohvriks langetakse, siis ei ole enam midagi teha, sest see juhtub välismaal, pole dokumente, sinust on tehtud narkosõltlane,” kirjeldas Tanja Kriger noorte pool välja pakutud variante.

“Siit tulevadki käärid, alguses räägivad, et lähevad läbi sõprade, tuttavate, aga kui hätta satuvad, siis ei ole seda tuge kusagil, siis ei saagi enam midagi teha,” nentis Sirle Blumberg, “noored ei tea tegelikult kuhu pöörduda, kui hätta satuvad, isegi politseid ei mainita, see on kõige kurvem.”

Noored süüdistavad prostitutsioonis ohvrit, klienti pigem õigustatakse

Kui enamjaolt jäi inimkaubanduse teema kutse-ja keskkoolinoortele kaugeks, pigem mängufilmides nähtavaks teemaks, siis prostitutsiooni probleem puudutas õpilasi aga lähemalt. “Prostitutsioon väga puudutas ka uuringus osalenud neiusid. Kuna siin Eestis seda on ja seda on meedias nähtud ja kuuldud rohkem, et meie neiud ikkagi satuvad ohtu välismaal läbi modellinduse ja muude tööpakkumiste,” selgitas uuringuekspert, kes lisas, et kui enamik noormehi arvasid, et prostitutsioon võib naise jaoks olla ka vaba valik, siis neiud enamjaolt ikka mõistsid, et tegemist on kellegi või millegi sunniga.

“Noorte seas oli kaks leeri, noormehed ja mõneti ka vene rahvusest neiud olid prostitutsiooni legaliseerimise poolt, sest siis saab seda organiseerida, kontrollida, lisamakse toota. Neiud enamjaolt olid aga igasuguse prostitutsiooni vastu, pidades ostjaid sama amoraalseteks kui vahendajaid,” rääkis ekspert.

Üllatav oli uurijate sõnul see, et noored nägid ostjatena enamjaolt jõukaid mehi, mitte eluheidikuid ning ei mõista ka seda, et potentsiaalne ostja võib olla täiesti tavaline inimene tänavalt, või ka oma perekonnaliige, tuttav või isegi isa. “Kogu info tuleb noortel sellest, mis on meediast läbi käinud, aga meediasse satubki vaid see, kui on mõni kuulsus vahele jäänud, jääbki kuvand, et ainult jõukad ja kuulsad käivad prostituutide juures,” nentis ekspert. “Kohati kumas läbi isegi see, et õigustatakse klienti – naine on amoraalne kui ta seal on aga mees vaeseke, tal on seda vaja. Ühelt poolt on prostitutsioon halb, ja räpane, aga kliendid on glamuursed.”

“Vastuseid lugedes tundus, et lood pärinevad kusagilt mängufilmist. Seda nad ei näe, et ohver ei pruugi välja näha ohvrina, ta peab olema ikka läbi pekstud ja räsitud, siis me näeme teda ohvrina,” nentis MTÜ Living for Tomorrow juhataja Sirle Blumberg. Ka uuringu läbiviijate sõnul leidsid noored üldiselt, et ohver on ise süüdi, et end riskantsesse olukorda pani ning järjekordselt ei suudetud aru saada, et nad võivad ka ise inimkaubanduse ohvriteks saada.

Õige summa eest ollakse ka fiktiivabieluks valmis

Uurijate sõnul noored ise fiktiivabielu teemat küsitlustel üles ei võtnud, kuna ei pidanud seda inimkaubanduseks ning paljudele oli ka mõiste ebaselge.

Üllatav oli aga see, et mitmed noored olid õige summa eest valmis fiktiivabiellumist kaaluma, uurijate sõnul rõhutasid pooldajad võimalust lühikese abieluga suure summa teenimist ning pikemaajaliste tagajärgede peale ei mõeldud. Ka siin kumas osalenud noorte vastustest filmidest ja sarjadest nähtu reaalsusena võtmine, seostades fiktiivabielu näiteks miljonäridest geidega, kes oma seksuaalorientatsiooni varjamiseks endale hiigelsummade eest naise “palkavad”.

Siiski oli ka neid, kes fiktiivabielu hukka mõistsid. “Pooled leidsid, et on liiga riskantne ning on endale ohtlik aga ka ühiskonnale, kuna iial ei või teada, mida abielu kaudu elamisloa saanud inimene riigis korda saata võib. Lisaks veel öeldi see, et on ebaseaduslik ja oma riigi petmine,” rääkis uuringuekspert. “Oli ka neid, kes ütlesid, et teises kasu saamise eesmärgil tunnete tekitamine on alati, kuigi raha eest oldi nõus fiktiivabielu sõlmima.”