"Kui riigijuhid vahetavad naisi nagu sokke ja petavad oma abikaasat mingi teise naisega – siis tekib küsimus, kas meie riigis ongi käes olukord, kus sellist käitumist peetakse normaalseks," küsis retooriliselt poliitik Varro Vooglaid. "Mulle tundub, et ei ole õige teha vahet meie riiki juhtivate inimeste eraelu ja avaliku elu vahel, ja ma ei viita siinkohal kellelegi konkreetselt, aga kui keegi on eraelus truudusetu petis, siis puudub igasugune põhjus arvata, et ta riigijuhtimise juures tegutseks kuidagi teisiti," arvas Vooglaid.

Sel nädalal lahvatas skandaal justkui oleks ekspresidendiproua Evelin Ilvese suveööl võõra mehe käte vahele tõuganud president Toomas-Hendrik Ilves ise, kes väidetavalt oli veel enne Evelini “vahele jäämist” oma seaduslikule naisele truudusetu.    

“Ega ma ei tea, mis täpselt presidendipaari elus toimus ja seetõttu on raske kommenteerida,  mul pole fakte ja see kõik jääks vaid spekulatsiooni tasemele, aga mida ma võin jagada on minu põhimõtted. Ei saa nii olla, et inimese moraalne pale on eraelus üks ja avalikus elus teine, sest inimene on ikka üks ja sama tervik. Sa võid ju olla väga kõrgel ametikohal sõltumata sellest, et sa oled tegelikult petis,” arvas Vooglaid.

Vooglaid selgitas, et tema jaoks ei ole kuigi veenev argument, et eraelu ja avalikku elu ei tohiks seostada. “Mina leian, et neid lausa peab seostama. Kui inimene on ikka ebausaldusväärne ja mitteustav, truudusetu, vääritu  eraelus, siis ma arvan, et pole mitte mingisugust alust arvata, et ta peaks avalikus elus mingisuguseid teistsuguseid omadusi ilmutama,” ütles Vooglaid.

Ühiskonnas on väärtuste kriis

Varro Vooglaidi hinnangul on Eesti vaevlemas väärtustekriisis. “Kui me pole enam isegi suutelised nii paljuks, et uskuda, et on üleüldse olemas mingisugused tõelised väärtused, et eksisteerivad tõelised moraalsed printsiibid ning, et moraalsed põhimõtted ei sõltu ainult inimeste arvamustest või maitseeelistustest ning muljetest ja  igaühel on oma tõde ja oma moraal, siis pole ka põhjust imestada, et on kujunenud selline olukord, kus igaüks käitubki nii nagu just ise tahab, väites, et minul on oma moraalsed tõekspidamised ja kellelgi pole mulle mitte midagi ette kirjutada,” rääkis Vooglaid.

Vooglaid rõhutas, et kuna rahvas paneb siiski hoolega tähele, mida tema juhid teevad ja karistamatust nähes kalduvad ka neid matkima, siis süvendab see ühiskonna väärtustekriisi veel enamgi. 

“See on väga kahetsusväärne, kui meie poliitilise võimu juures on inimesed, kes tegelikult näitavad ülesse, et nad pole moraalselt usaldusväärsed inimesed ja ma ei räägi kellestki konkreetselt vaid põhimõtteliselt. Inimesed vaatavad ikka riigijuhtide poole ja kui riigijuhid käituvad viisil, millest ei nähtu väärikust, sirgeselgsust ja moraalselt tugevat selgroogu, siis nad annavad väga halba eeskuju- see on sama, kui lapsed vaatavad vanemaid.”

Vooglaid nentis, et kui rahvale eeskuju andma pidavad inimesed tegelevad korruptiivsete asjadega ja sahkerdavad endale kortereid või mingeid muid riiklikke toetuseid ning kuritarvitavad erinevaid kuluhüvitisi jne, siis kujuneb rahvas mentaliteet a la “miks meie ei või sahkerdada oma väikestes asjades, kui nemad võivad suurtes”.

Riigitelevisioon propageerib moraalitust?

Vooglaid leidis, et ühiskonna moraali ja eetika tõstmiseks peame me esimese asjana ise mõtlema, millist eeskuju me noortele anname ja seda mitte ainult sõnades  vaid ka tegudes. “Oluline on see, mida lastele räägitakse kodus ja koolis ja milliseid väärtuseid neile kommunikeeritakse ka meelelahutustööstuse läbi.

“Ma ei tea, et ETV-s jookseks ühtegi sellist seriaali, mille keskmes oleks peategelastena suur perekond, kus ema- isa armastavad ja hoiavad teineteist. Küll aga on meil igal õhtul eetris seriaale, kus keegi petab kedagi ja toimuvad erinevad afäärid – see kõik aga kujundab inimeste arusaamist sellest, milline peaks olema normaalne keskkond ja millised on selle väärtused,” märkis Vooglaid.

Vooglaid nentis, et sama toimib ka poliitilise eliidi puhul. “Kui me näeme, et keegi absoluutselt ei hooli mingitest moraalsetest põhimõtetest, mis peaks olema auväärt inimese käitumise aluseks, siis saadetakse selline signaal, et ei olegi vaja moraalselt käituda.” 

Eriti mõjutab see aga noori, kes õpivad eeskujust. “Noortele maalitakse selline pilt, et kui sa tahad edukas olla, siis tuleb sahkerdada ja vaadata, kuidas aga saab. Paraku ei ole meie kultuurilises kliimas edukuse eelduseks väärikus ja ausus vaid nägemus edukusest on väga sügavalt teistsuguseks muutunud,” lisas Vooglaid.