"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
PRÜGIKOLLID TEGUTSEVAD: Prahi metsa alla poetamine ei vähene (1)
22. detsember 2015
Scanpix

Keskkonnaameti kinnitusel ei näita prügistamine vähenemise märke, valdavalt leitakse kõrvalistest paikadest suurjäätmeid, segaolmejäätmeid ning remonttööde käigus tekkivat ehitus- ja lammutusprügi.

 

Keskkonnaamet koristas sel aastal kolm objekti Harju- ning kaks Ida-Virumaal, teatas amet BNS-ile. Lisaks korrastati Pärnu, Rapla ja Tartu maakondades kokku kolm objekti. Enamasti leiti metsadest ehitus- ning segaolmejäätmeid, kuid leidus ka rehve ja elektroonikaromusid, mis olid viidud kõrvalisse kohta seisma. Suurim objekt oli Tartumaal, kust koguti kokku 44 tonni prügi, millest 30 tonni olid ehitus- ja lammutuspraht ning ülejäänu moodustasid segaolmejäätmed.

Keskkonnaameti jäätmete peaspetsialist Reet Siilaberg tuletab meelde, et remonttööde käigus tekkiv prügi tuleb viia lähimasse jäätmejaama, kus enamasti võetakse vastu ka suurjäätmeid, nagu näiteks mööblit. Olmejäätmete äravedu korraldab kohalik omavalitsus. Vanad rehvid saab tasuta ära anda Rehviringluse ning Rehviliiduga lepingu sõlminud ettevõtetele.

„Kui leiate metsast prügihunniku, tuleb sellest teada anda kohalikule omavalitsusele või keskkonnainspektsioonile, kes püüab saastaja kindlaks teha. Kui prügistajat ei suudeta tuvastada, peab metsaaluse puhtaks tegema maaomanik. Reformimata riigimaa puhul on koristamise kohustus keskkonnaametil. Kui kohalikul omavalitsusel on kohustus korraldada olmejäätmevedu, ent ta pole seda teinud või on vabastanud teenusest üle 2 protsendi jäätmevaldajatest, peab koristuse eest tasuma omavalitsus,“ selgitas Siilaberg, kuidas tuleks tegutseda loodusest prügi leidmisel.

Lisaks tavajäätmetele koristas keskkonnaamet mullu ja tänavu kokku ligi 120 tonni ohtlikke jäätmeid. Ligi 100 tonni naftasaadustega saastunud pinnast koguti kokku kahelt Harjumaa objektilt ning Rapla- ja Läänemaalt likvideeriti vanad mahajäetud väetiselaod. Ohtlike jäätmete koristustöid toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) umbes 24 000 euroga.

Keskkonnaamet on kohustatud koristama jäätmed reformimata riigimaalt, kui saastajat ei suudeta kindlaks teha. Ka eelnevatel aastatel on koristustööd toimunud, kuid seda poole väiksemas mahus. Vajalike koristustöödega tuleb jätkata ka järgmisel aastal.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

oPossum
22. dets. 2015 12:47
Ega olukord enne ei paranegi, kui praeguselt süsteemilt mindaks üle prügimaksule, mille eest korraldataks siis kogu prügivedu. Prügimaks oleks otseses sõltuvuses maksja sissetulekutest või ettevõtete puhul ka käibest ning tegevusalast, sest prügi tekitavad praktiliselt kõik, kusjuures mida rohkem teenitakse seda rohkem ka tarbitakse ning tekitatakse seeläbi ka prügi, kusjuures maksu kogutaks vaid niipalju kui on vaja prügi äraveoks, kogumiseks ja utiliseerimiseks. Selline maks kaotaks aga huvi prügi kuhugi nii öelda poetada, sest kogu prügimajandus toimiks siis laekunud maksuraha eest maksjatele edaspidi täiesti tasuta ning kõigile võrdsetel alustel. Viite oma prügi lihtsalt lähimasse prügikasti või tellite suurema koguse puhul äravedaja ning ongi kõik. Ei mingit muud tasu enam, miks peaks keegi sel juhul veel prügi kuhugi loodusesse vedama, küsiksin? Nii, et kogu viga on vaid praeguses täiesti valedel alustel üles ehitatud süsteemis.