"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
PÜHADESOOV: Et üks skandaal ei ajaks teist taga ja õhkkond oleks helgem (1)
24. detsember 2015
Kuvatõmmis

Helgi ütles "Pealinnale" pühadesoovis, et tema jaoks on jõule olnud juba väga-väga-väga palju. "See aeg, kus kirik huvi pakkus, oli nõukogude ajal. Aga praegu see enam huvi ei paku."

Praegu veedab Helgi jõulud oma kodus, väikeses ringkonnas. “Aga üks asi, mis on vanast ajast juba traditsioon, et peab olema kuusk, aga ehtne kuusk – ja mitte mingi nulg või mõni muu asi. Kihvt asi on see, et kuuse hind seal kohas, kust ma kuuske ostan, on olnud juba mitu-mitu aastat ikka seesama.”

Helgi jutustas, et kuusk tuuakse 24. ennelõunal tuppa, pannakse talle ilusad asjad peale ja siis sinna kuuse alla ilmuvad päeva jooksul mingid asjad. “Need võiksid tegelikult olla sellised asjad, millel on otstarve, aga jõulude värk – siis on seal ka selliseid asju, millel otsest otstarvet pole. On pehmeid koerakesi ja muud päkapikkudele lisaks.”

“Ja kui on juba õhtu, hapukapsad ja vorstid on ära söödud, siis minnakse teise tuppa, kus on kringel või mingi selline väga hea sai, piparkoogid, mandariinid ja siis glögi. See kuulub ka asja juurde,” jutustas ta.

“Ja edasi on meil niimoodi, et kop-kop-kop! ukse peale. Sisse tuleb üks Jõuluvana. Aga see Jõuluvana on pisike – 20 cm pikk. Ta on käinud meil juba 30 aastat. Ja see Jõuluvana tuleb, ta ei küsi salmi ega midagi, ainult jagab välja pakikesed, millel on nimesildid peal. Siis kop-kop-kop! läheb ta jälle minema. Selline traditsioon,” jätkas Helgi.

Ta rääkis, et jõuluvana on pisikene ja plastmassist: tal on kepp ja kott ja ta on tegelikult pärit Karpaatidest, tal on selle kandi rahvariided seljas. “See on omaette lugu, miks meil selline Jõuluvana on. Tal on suur habe ja kott seljas ja ta kõlbab Jõuluvanaks väga hästi.”

Muidu on maailmas asjad nii halvasti, et sel teemal ei tahaks jõuluajal rääkidagi, sest see teeb pigemini kurvaks, arvas ta.

“Tulin siia linna bussiga. Bussis sattus minu kõrval seisma üks keskmistes aastates mees oma väikese pojaga. Sõitsime mööda sellest majast, kus enne oli plaanikomitee ja rahandusministeerium, mis on nüüd lammutatuid,” rääkis ta.

“Seal oli suur liivakuhi. Väike laps küsis, miks siin niisugune kuhi on. Isa ütles, et siin oli enne üks suur maja ja nüüd see lammutati maha ja ehitatakse üks superministeerium,” jätkas Helgi.

Laps ei saanud aru, mis asi on superministeerium. “Noh seal on palju ametnikke, kes saavad kõrget palka ja mitte midagi ei tee.
Ma mõtlesin, et kui lapsi nii õpetada, et Eesti riigi ametnikud mitte midagi ei tee, et siis tulevik on tume.”

Eestis oleks tore, kui oleks vähem skandaale. “Tegelikult on niimoodi, et iga uus skandaal summutab eelmise skandaali. See on üks niisugune asi, mis on Eesti inimesele väga paha ja kole lugu on, kui mõni selline lugu satub ka välismaale – mida juhtub.”

“Tahaks, et oleks vähem skandaale, ei oleks neid luukeresid igaühel kapis, et õhkkond oleks teistsugune. Et läheks paremini,” jätkas ta.

“Praegu on veel see pagulaste asi kaelas, ja see jagab Eesti rahvast. Ühed lubavad neid ja teised ei luba ja ühed sallivad ja teised ei salli. See on selline asi, mida ei saa muuta ühe aastaga ega mitme aastagagi mitte – see on juba pikema aja teema,” sõnas Helgi lõpetuseks.

22.12.2015Heligi50


Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Ivo
24. dets. 2015 16:03
Selle valitsuse ajal pole midagi head loota. Kõik läheb kolinal allamäge.