"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
JANNO REILJAN: Nutikad ettevõtted lähevad Eesti maksusüsteemi pärast mujale (0)
28. detsember 2015
Scanpix

"Nutika majanduse arendajad lähevad mujale, kus neid toetatakse. Need kes Eestile praeguse rikastest riikidest erineva maksusüsteemi lõid, on ka praegu võimu juures ja ei tunnista, et on midagi valesti teinud. Nii valitsus kuulutabki, et kõik on hästi, aga samas kutsub üles töötama veelgi innovaatilisema majanduse nimel," leidis majandusteadlane Janno Reiljan Taavi Rõivase aastalõpuintervjuud kommenteerides.

Peaminister Rõivas ütles Eesti Päevalehele, et majanduses peab tegema kõike samamoodi nagu seni ja mitte mingil juhul teisiti. Majandusteadlane Janno Reiljani sõnul aga meie rikastest naabritest erinev maksusüsteem nutikat majandust üles ehitada ei aita.  “Need, kes selle maksusüsteemi lõid, on ka praegu võimu juures ja ei tunnista, et on midagi valesti teinud,” selgitas Reiljan. “Isegi siis, kui sellest aru saadakse. Aga ma arvan, et sellest ei saada isegi aru.” 

Reiljani sõnul pole mõtet maksusüsteemil, mis kohtleb võrdselt nii innovaatilisi riske võtvaid ettevõtjaid kui kaubanduskeskuste ehitajaid. “Mis me siis imestame, et siia tulevad kaubanduspindade tegijad ja uue, nutika majanduse arendajad lähevad mujale, sinna, kus neid toetatakse,” ütles Reiljan.

“See seletab, miks meil nutikat majandust ei ole. Olemegi olukorras, kus kuulutatakse, et kõik on muidu hästi, aga valitsus kutsub üles töötama veelgi  innovaatilisema ja teaduspõhisema majanduse nimel. Me oleme väike riik ja niivõrd teistest sõltuvad, et midagi siin kohapeal muuta pole kerge, kui selleks ei looda maksusüsteemi abil toetust.”

Siht puudub

Reiljan rääkis, et paljalt üleskutsetest, luua suurema väärtusega tooteid, majanduse turgutamiseks ei piisa. “Ükski üleskutse ei pane majanduses kunagi kedagi midagi uut looma,” lausus Reiljan.

“Küsimus on selles, kas mingi asja loomiseks on tingimused või ei ole. Kui tingimusi pole, siis midagi ei looda ja ma pean ütlema, et meie tingimused uute toodete loomise jaoks on väga kehvad. Meie majanduskeskkond töötab praegu innovaatilisele arengule täielikult vastu. Meie maksusüsteem meelitab siia rämpskapitali, mis ei tööta nutikate tulevikulahenduste nimel. See on peamiselt kaubanduskapital. Meil on kaubanduspinda ühe inimese kohta varsti kõige rohkem Euroopas. Aga millist nutikat tulevikku loovad meile kaubanduspinnad? Mitte mingisugust!”

“Väliskapitali käes olev pangandus ei tööta Eesti majanduse huvides. See töötab mõne teise riigi huvides,“ lisas Reiljan “Valitsusel majandussmudeli muutmiseks ideed ei ole. Ja puudub ka siht, mille nimel seda kõike peaks tegema. Järelikult tulebki teha edasi seda, mida on siiani tehtud.”

Rõivas ei jaga matsu

Rõivas rääkis ka, et Eesti on pühendunud sisetarbimisele, aga suurema majanduskasvu  tooks mahukam eksport. Majandusanalüütik Heido Vitsuri sõnul on juba aga praegu olukord, kus Eesti elanikud mõnd omamaist toodet ei näegi, sest see veetakse kohe välismaale. “Probleem on pigem selles, et me toodame ekspordiks juba väga palju ja siseturule peaaegu üldse mitte midagi,” ütles Vitsur. “Kui tööstustoodangust läheb välja ligi 70%, siis on see üks suuremaid näitajaid kogu Euroopas. Kuhu on veel minna?”

Vitsuri sõnul tõmbab praegu majandusele pidurit just väiksem nõudlus Eesti eksporditava kauba vastu. “Välisfirmad, kes meil eksporti veavad, ei suuda oma toodangut endises mahus müüa, ehk ostjad ei suuda seda toodangut enam endises mahus osta,” ütles Vitsur.

“Meie tahtest ei loe siin midagi. Kui tuua konkreetne näide, siis Ericson ei suuda praegu oma tugijaamu endises mahus müüa. Kuskil on ka ekspordi piirid ja meil on need nähtavasti käes. Toorpiima ning saia ja leiba peame ikka ise siin kohapeal tootma. Küsimus on muidugi, kas samamoodi nagu siiani tegutsedes me üldse suudame eksporti kasvatada või peaksime midagi teistmoodi tegema. Mida see teistmoodi täpselt tähendab, peavad otsustama ettevõtted ise. Ja otsused tehakse lähtuvalt sellest, kas valitsus on loonud soodsa majanduskeskkonna või mitte.”

 

LOE KA: Rõivase hinnangul Eesti majanduspoliitika olulisi reforme ei vaja

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.