"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
3 MINUTIT KESKÖÖNI: Viimsepäevakell hoiatab inimkonda (1)
27. jaanuar 2016
Scanpix

Kasvavad pinged Venemaa ja USA vahel, Põhja-Korea viimased tuumakatsetused ja jõuliste sammude puudumine võitluses kliimamuutuste vastu on seadnud maailma tõsisesse ohtu, hoiatavad sümboolse viimsepäevakellaga seotud teadlased.

Chicago ülikooli ajakiri The Bulletin of the Atomic Scientists teatas, et “viimsepäevakella” minutiosutil on jäänud keskööni kolm minutit. Kell näitab, kui vastuvõtlik on maailm tuumarelvadest, kliimamuutustest ja uutest tehnoloogiatest tingitud katastroofidele.

“Kui me ei muuda oma mõtteviisi, on inimkond tõsises ohus,” ütles ajakirja nõukogu esimees Lawrence Krauss.

Kraussi sõnul olid lõppenud aastal head uudised Iraani tuumalepe ja Pariisi kliimalepe. Kuid häid uudiseid varjutasid tuumaohud, sealhulgas pinged tuumariikide India ja Pakistani vahel, ning ebaselgus selles osas, kas Pariisi lepped viivad ka konkreetsete tegudeni kasvuhoonegaaside vähendamisel.

Teadlased liigutasid mullu osuteid kahe minuti võrra südaööle lähemale. Nad viitasid kliimamuutustele, tuumarelvade moderniseerimisele ja ülemäärastele tuumarelvavarudele kui erakordsetele ja ümberlükkamatutele ohtudele inimkonna edasikestmise jaoks. Kell oli viimati kolme minuti kaugusel keskööst 1984. aastal, kui kontaktid Ühendriikide ja Venemaa vahel sisuliselt seiskusid.

Kõige kaugemal oli kell südaööst 1991. aastal, kui USA ja NSVL sõlmisid strateegilise relvastuse piiramise leppe ja NSVL lagunes. Kell näitas siis 23.43. Kõige lähemal oli kell südaööle 1953. aastal, kui USA ja NSVL katsetasid üheksakuuse vahega oma vesinikupomme. Kell näitas siis 23.58.

“Kui kesköö tähendab inimkonna kadumist, siis kliimamuutuste vaatenurgast on selleni jäänud kolm minutit kohutav olukord,” lausus ajakirjaga mitteseotud Princetoni ülikooli professor Michael Oppenheimer. Teisalt, kui südaöö tähendab, et inimkond on paisanud õhku nii palju kasvuhoonegaase, et ohtlikud kliimamuutused on möödapääsmatud, siis on see tema sõnul mõistlik analüüs.

Teadlane pidas võtmeteguriks seda, kas Pariisi leppe allkirjastanud riigid suudavad kokku leppida mõningates tähtsates detailides, mis sellest välja jäid.

Ajakirja Skeptic kirjastaja Michael Shermer aga märkis oma elektronkirjas, et “viimsepäevakell” on pessimismi ja suhtekorraldusharjutus, millel on vähe seost tegelikkusega ja viimase poole sajandi vältel tehtud edusammudega moraali osas. Shermer viitas tuumarelvade arvu vähenemisele 1980. aastatega võrreldes ning sõja puudumisele Euroopa suurriikide vahel Teisest maailmasõjast saadik.

Stanfordi ülikoolis toimunud üritusel osalenud USA endine kaitseminister William Perry väljendas omalt poolt muret Venemaa tuumarelvaähvarduste pärast ja märkis, et tuumakatastroofi oht on suurem kui külma sõja ajal. Eksvälisminister George Schultz aga pidas vajalikuks, et Ühendriigid ei jätaks unarusse kontakte Venemaa ja Hiinaga.

Ajakirja The Bulletin of the Atomic Scientists asutasid 1945. aastal Chicago ülikooli teadlased, kes aitasid välja töötada esimese tuumarelva. “Viimsepäevakell” toodi avalikkuse ette kaks aastat hiljem.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

W.
27. jaan. 2016 13:10
Hirmuäratav uudis.