Eesti konsulaaresindused keeldusid eelmisel aastal viisa andmisest ligi 2300 korral, selgus Välisministeeriumi esitatud andmetest.

Kokku keelduti 2015. aastal viisa andmisest 2111 korral, veel 184 taotlust lõpetati või katkestati erinevatel põhjustel viisat väljastamata, ütles ministeeriumi esindaja reedel BNS-ile.

Eelmisel aastal esitati Eestile 132 395 viisataotlust, millest tagasi lükati umbes 1,7 protsenti. See on märgatav kasv võrreldes 2014. aasta 1-protsendise viisakeeldumiste osakaaluga.

“Keeldumiste kasv on tingitud paarist avastatud suhteliselt mahukast petuskeemist, valdavalt on tegemist viisaostlemise skeemidega, kus viisat püütakse taotleda mitte selle riigi esindusest, mis on reisi tegelik eesmärk, vaid teise riigi esindusest, kust arvatakse, et viisat on kergem saada,” selgitas välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Kersti Eesmaa.

Lühiajalise viisa väljastamisest keeldumiste statistika kohaselt lükati 1806 korral taotlus tagasi, kuna kavandatava viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused ei olnud usaldusväärsed.

175 juhul ei olnud võimalik teha kindlaks taotleja kavatsust lahkuda liikmesriikide territooriumilt enne viisa kehtivusaja lõppu, 88 juhul ei esitanud taotleja tõendeid piisavate elatusvahendite olemasolu kohta, 67 inimese puhul peeti teda ohuks avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele, rahvusvahelistele suhetele, 50 juhul saadi hoiatusteada Schengeni infosüsteemist (SIS), 25 juhul esitas taotleja vale, võltsitud või järeletehtud reisidokumendi, viiel korral ei esitanud taotleja tõendeid piisava reisi- ja tervisekindlustuse olemasolu kohta.

Pikaajaliste viisade keeldumise statistika kohaselt keelduti 27 juhul Eesti viisa väljastamisest, kuna taotleja väidetav reisieesmärk ei vastanud tegelikule eesmärgile; 18 juhul, kuna tekkis kahtlus dokumentide ehtsuses; 18 juhul ka seetõttu, et tekkis kahtlus taotluse usaldusväärsuses ja taotleja lahkumise kavatsuses, kaheksal korral, kuna taotlejal puudusid piisavad elatusvahendid või päritolu-/transiidiriiki naasmiseks vajalikud vahendid ning neljal juhul, kuna taotleja võis kujutada endas ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahva tervisele või rahvusvahelistele suhetele.

“Kõige rohkem absoluutarvus keeldumisi oli riikides, kus võeti menetlusse rohkem viisataotlusi,” ütles Eesmaa.

Eesti viisataotlusi menetleti mullu 20 välisriigis asuvas 23 välisesinduses, aga 95 protsenti neist menetleti Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas.

“Enim keeldumisi protsendina konkreetses esinduses vastu võetud viisataotluste üldmahust oli meie esindustes Indias, Iisraelis ja Egiptuses. Samas tuleb silmas pidada, et nende esinduste puhul on viisamahud väikesed ja seega ühe viisakeeldumise kajastumine protsendis suur,” selgitas Eesmaa.