Neljapäeval suri legendaarne kaitseliitlane, Tartus viimase Lenini kuju mahavõtmisega tuntuks saanud Harri Hein.
Kaitseliidu erukapten Henn sai laiemalt tuntuks, kui võttis 1990. aasta 23. augustil Tartus maha toonase Eesti Põllumajandusakadeemia ees asunud Lenini ausamba. “Sain isamaale kasulik olla,” meenutas Kaitseliidu Tamme kompanii endine pealik Henn.
Eesti eksiilvalitsuselt saadud kapteni aukraadis Henn töötas juhtivatel Kaitseliidu ja kaitseväe ohvitseri kohtadel ja aitas alates 1990. aastast kaasa tööle noorkotkaste ja kodutütardega.
Teda on autasustatud kaitseministeeriumi teeneteristi II klassi teenetemärgi, Kaitseliidu Valgeristi II klassi teenetemärgi ja Vabadussõja mälestusristiga.
Henn oli ka niinimetatud Nõmme valitsuse sõjaminister.
1990. aastate keskel oli ta kohtu all süüdistatuna laskemoona ja lõhkematerjali loata hoidmises, kuid kohus mõistis ta õigeks. Küll mõistis Tartu linnakohus ta süüdi ametialaseks lohakuseks ja karistas teda 2000-kroonise rahatrahviga riigituludesse. Kohtuotsuse tingis see, et Henn kirjutas Kaitseliidu Tartu maleva pealikuna alla viiele relvaostuvolitusele, mille alusel ostsid fiktiivsed kaitseliitlased Tartu malevale relvi ja laskemoona, mis aga kunagi malevasse ei jõudnud.
Alates 2001. aastast töötas Vikipeedia andmeil Tallinna munitsipaalpolitseinikuna, 2009. aastal astus Henn Keskerakonda.
