"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
Eesti tegevväelased ei kuule hästi  ja tahavad salli    (0)
01. märts 2016
Scanpix

Eesti tegevteenistujad tahavad luba kanda tööl külma ilmaga salli ja ligi pooled on mures kehva kõrvakuulmise pärast. Lisaks vaevleb ligi 30 % neist seletamatu väsimuse käes ja 33 % hakkavad jalad tööl higistama. 

Konverentsil “Inimressurss ja tervis kaitsevaldkonnas” arutati lisaks ajateenijate tervisele ka selle üle, kuidas tunnevad end need mehed-naised, kelle igapäevaseks töökohaks on armee ja keda kutsutakse tegevväelasteks.

Tartu ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi teadur Hans Orro tutvustas tegevväelaste seas läbi viidud veebiuuringut, millest osales ühtekokku 790 vastajat. “Tahtsime alguses teha silmast-silma küsitlused, aga kaitseväest leiti, et terviseuuringu sellisel moel tegemine on liiga ressursimahukas ja  nii ei saanud me selleks luba, aasta hiljem nõustusid nad tegevteenistujate tervise uurimiseks tegema veebiküsitlust – lootsime, et kuna on tegemist sõjaväega, kus antakse käsk ja see on täitmiseks, siis vastavad kõik 2857 tegevteenistujat, paraku saime kokku vaid lõpuks 790 inimest, mis on vähem, kui lootsime, aga annab siiski mingi pildi tegevteenistujate tervisest,” rääkis Orru.    
Vastajate seas oli 87 % mehi ja 13 % naisi, kõrgharidusega oli neist 51 % ja tööstaaži enamikul kaitseväes üle üheksa aasta.

Pehme sall ja kuivad jalad on unistuseks

Orro sõnul on pooltel Eesti tegevväelastest  diagnoositud kuulmislangus, ligi 35 % kurdab silmade ärrituse üle, 28 % vaevab seletamatu väsimuse käes ning 33% teeb muret jalgade higistamine. “Paljud tegevteenistuses olijad ihkavad, et neil lubataks kanda salli ning et töörõivad oleksid kaasaegsetest  materjalidest, mitte aga aegunud kangastest ning saapad core-texist, nii et jalad jääksid kuivaks. Kuna see probleem on lahendamata, ostavad mõned tegevteenistujad endale ise sobilikud riided – eriti kui arvestada fakti, et tegevteenistujatel on nii pluss 30 kraadiga kui ka miinus 30 kraadiga kandmiseks peaaegu ühed-samad riided,” nentis Orro.
Liigne müra ja määrdeained teevad murelikuks

Uuringu andmeil pole ka ligi viiendik tegevteenistujatest rahul oma töökeskkonnas valitseva müratasemega. Kuigi müra, mis tuleneb kaitseväes juba selle eripärast, peaks olema etteteada tegur, ärritab see tegevteenistujaid ikkagi.

“Kui me õhuväelaste juures mõõtsime uuringu jaoks müra, siis tehti just madallende üle kontorihoonete ja kes on vene ajal Haapsalus või Tartus elanud, mäletab hästi, mis tunne see on kui sõjaväelennukid üle majade lendavad,” tõi Orro paralleeli.

Kõige enam oli oma töökohaga rahul üllatavalt siiski õhuvägi – 22 % vastajatest, 12 % maavägi ja enam nurisesid mereväelased – vaid 4,7 % neist oli oma töökohaga rahul. “Eks laevad ole vanad  ja mereväes pole vahest nii palju uuendusi tehtud, kui mujal, ” arvas Orro.

Töökohaga rahulolu mõjutas ka tegevteenistujate kokkupuutumine määrdepastade ja elektromagnetväljadega. “Hirmul on suured silmad ja kui kästakse näkku mingit pastat määrida, siis tekib vahel küsimus: äkki see pole mu nahale hea- aga meie uuring näitas, et need määrded pole tervisele ohtlikud ja inimese nahk võib reageerida hoopis stressile ja hirmule, et äkki on määre ohtlik,” selgitas Orro.

Sama seis oli ka elektromagnetväljade mõjuga. “Mõõtmised ei näidanud, et need oleksid inimestele ohtliku tasemega olnud, aga inimeste enda ohutunne on magnetväljade suhtes suur ja seega nad tajuvad neid suuremana,” nentis Orro.

Tegevteenistujate suureks probleemiks on ka ülekoormus ja ületöötamine – ligi pooled vastajatest väitsid, et peavad töötama enam kui 40 tundi nädalas ja hoidma kiiret töötempot, samuti ei informeerita neid sellest, millised ümberkorraldused on ees ootamas ja see tekitab stressi ja lisapingeid.    “Tegevteenistujad ei tea, mida homne toob ja kaitseväe personaliteenistusele peaks siin olema mõttekoht, sest ligi pooled praegustest tegevteenistujatest tunnistas, et mõtlevad töökoha vahetusele. Murelikuks tegi uurijaid seegi fakt, et kõige enam stressis on kaitseväe tulevik – noored kadetid. “Tervelt 12 % kadettidest tunnistas, et neil on tugev ülekoormus ja depressioon,” lisas Orro. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.