"Me oleme järjekordse majanduslanguse äärel. Majandusmustrid näitavad nõrkuse märke ja Euroopas kestvad probleemid ning Hiina majandusmulli lõhkemine võivad vallandada uue globaalse majanduskriisi," nendib finantsanalüütik Adam Hayes, kelle sõnul suur osa näilisest majanduskasvust on saavutatud valitsuse päästepakettidega, lõdva rahanduspoliitikaga ja suurte kapitalisüstide tegemisega.

2008. aastal maailma majandust raputanud suurest majanduskriisist on möödas vähem, kui kümme aastat ning peale tollast aktsiaturgude kokkuvarisemist on majanduse paranemine olnud ülimalt tasavägine. Nüüd aga näitavad märgid selle poole, et oleme tagasi kriisimülkasse langemas.

“Siiski on mingi paranemine toimunud – S&P 500 indeks tõusis viimase viie aasta jooksul kuni 2015.aasta teise pooleni tervelt 92 protsenti. 2016. aastal on aga S&P 500 langenud juba 9 protsenti, mis näitab, et oleme liikumas tagasikäigu teel,” nendib finantsanalüütik Adam Hayes portaalis Investopedia.

Suur osa näilisest majanduskasvust on saavutatud valitsuse päästepakettidega, lõdva rahanduspoliitikaga ja suurte kapitalisüstide tegemisega kvantitatiivse leevendamise näol. “Probleem on aga selles, et majanduskasv ei saa jätkuda igavesti toetudes ainult odavale rahale ja keskpankade toetusele. Majanduse alustalad peavad jõudma majandust stimuleerivatele meetoditele järgi, et tekitada tõelist kasvu,” märkis Hayes. “Päris majandus on näiliselt stimuleeritud majandusest maha jäänud, mis võib tähendada, et seisame järjekordse globaalse majanduslanguse lävepakul.”

6 faktorit, mis näitavad, et tulemas on uus majanduslangus

1. Euroopa võlakriis

Suurele majanduslangusele järgnenud Euroopa võlakriis on jätkuvaks probleemiks. Ka Euroopa Keskpank (ECB) on võtnud kasutusele äärmuslikud meetmed ja hakanud Eurotsoonis kasvu stimuleerimiseks rakendama kvantitatiivset leevendamist. Suurimateks võlgnikeks olevad riigid Portugal, Iirima, Itaalia, Kreeka ja Hispaania on korduvalt Euroopa Liidu  ja IMF-i poolt võlgadest välja kaevatud, mistõttu nende elanikele on kehtestatud kasinusprogrammid.

Kõige hullem võlgnik on Kreeka, kes ei suutnud 2015. aastal IMF-i laenu tagasi maksta. Kreeklased valisid endale kasinus-vastase valitsuse, mis korraldas referendumi, kus rahvas otsustas keelduda Euroopa Liidu poolt majandusliku abi vastutasuks  kehtestatud nõudmistest.

2. Hiina mull hakkab lõhkema

Hiina majandus on viimaste kümnenditega hämmastavalt kasvanud, riik jääb oma SKP-ga alla ainult USA-le ning paljude ekspertide sõnul võivad hiinlased ameeriklastest varsti ka mööda minna.

Hiina valitsus on aga kehtestanud raha riigis hoidmiseks kapitalikontrollid, mille tõttu on suurenenud keskklassil investeerimiseks väga vähe valikuid. Selle tulemusena on ainsad valdkonnad, kuhu hiinlased investeerida saavad- kinnisvara ja aktsiad, muutunud üha kallimaks, mis on üheks märgiks majandusmulli moodustumisest.

Kinnisvarabuum on viinud üleliigse ehitamiseni, mille tulemusel on tekkinud nn kummituslinnad, terved uusrajoonid, kuhu lihtsalt ei jätku elanikke.

Kui Hiina majanduskasv peatub, tõmbab see tõenäoliselt endaga ka ülejäänud maailma kaasa.

3. Õppelaenud kasvatavad võlaprobleemi

USA valitsus käendab peaaegu kõiki võetud õppelaene, mistõttu reitinguagentuurid on nendega sidunud kõrge krediidireitingu, hoolimata sellest, et üliõpilased ei pruugi olla võimeline laene tagasi maksma. Praeguseks on ainuüksi USA valitsusel võimalik kohustus 1.2 trillioni dollari ulatuses õppelaene pankadele tagasi maksta, mis on suurem kui terve Austraalia 2014. aasta SKP – 852 miljardit.

Üha suurenev arv inimesi, kes ei ole võimelised oma õppelaene tagasi maksma võib halvata USA riigikassa tegevuse ning laenukoorem takistab noortel inimestel ka muude majandustegevuste nagu kodu või auto ostmise tegemise.

4. Tegelik töötuse määr on arvatus palju suurem

USA töötuse määr kukkus jaanuaris 4,9 protsendipunktini, mis on siiani madalaim tase peale eelmist majanduskriisi. Kahjuks aga ei kajasta see number neid inimesi, kes töötavad ainult ajutiselt või poole kohaga, panustades nii majandusse oluliselt vähem kui täiskohaga töölised. Kui viimati mainitud poolekohatöölised ka töötute hulka arvata, kasvab määr hoobilt 10,5 protsendini.

Töötavate inimeste arv on olnud ühtlases languses, ning praeguseks on tööealiste inimeste, kes ka tegelikult tööturul kaasa löövad, arv langenud tasemele, mida viimati nähti 1970. aastatel.

Töötavate inimeste reaalpalk on samuti jäänud muutumatule tasemele, mis on märgiks nõrgast majandusest, mis ei näita välja reaalset majanduskasvu.

5. Keskpankadel ei ole enam võimalik majandust hädast välja aidata

Tavaliselt kasutavad keskpangad majanduse langusest välja upitamiseks kas lõtva või ekspansiivset rahapoliitikat, langetades intressimääru, kaasates end avatud turu operatsioonidesse ning kasutades kvantitatiivset leevendamist.

Kuna praegu on intressimäärad juba peaaegu nullilähedased, mõnes Euroopa riigis lausa negatiivsed, siis ei saa pangad seda meetodit enam järgmise languse eemale peletamiseks kasutada.

6. Majanduslikud andmed näitavad mustreid,  mis on sarnased eelmise langusperioodile eelnenutega

• Nii hulgi- kui jaemüük on langenud eelmisele majanduslangusele eelnenud tasemega võrdselt madalale tasemele.
• USA tehaste tellimused kukkusid 2015. aasta detsembris aastaga võrreldes kõige enam.
• USA tegelik SKP kasv on aeglustumas
• USA ekspordikasv on nõrgenemas
• Suurettevõtete kasumid on languses

“Me oleme järjekordse majanduslanguse äärel. Majandusmustrid näitavad nõrkuse märke ja Euroopas kestvad probleemid ning Hiina majandusmulli lõhkemine võivad vallandada uue globaalse majanduskriisi,” nendib finantsanalüütik Adam Hayes. “Erinevalt 2008. aastast, kus keskpangad suutsid intressimäärade langetamise ja muude abinõudega majandust uuesti tõusule stimuleerida, on nüüd pankadel palju vähem laveerimisruumi.”