Transpordiameti sõitjateveo osakonna juhataja Udo Ots ütles, et puuetega või lapsevankriga inimesed pääsevad juba praegu hästi Tallinna ühissõidukitesse. "Linn uuendab sõidukeid igal aastal ning praegu on juba 72% neist madalapõhjalised," lisas ta.
Linn uuendab oma ühissõidukeid igal aastal ning 72% neist on juba madalapõhjalised.
Invakomisjon selgitas kohtumisel linnavalitsusele, et vaja oleks luua mobiilirakendus, mille abil saaksid kõik parkimiskaar-di omanikud kontrollida numbri järgi kaardi kehtivust.
Otsa sõnul näeb linn vaeva, et ühistransporti oleks mugav kasutada kõigile linlastele. “Tallinnas on 940 peatust, millest 739-l on ootekoda,” lausus Ots. “Osa peatustest on sellised, et sinna ei saagi ootekoda panna, aga kindlasti oleks neid vaja püstitada veel 84 peatusesse.”
Mugavamad platvormid
862 peatusel on ooteplatvorm, 39 peatust on aga püstitatud ajutistele paneelidele, mis on erivajadustega inimestele ja lapsevankriga vanematele ebamugavad. “Laste, vanurite ja erivajadustega reisijate paremaks teenindamiseks on vajalik ehitada mugava ligipääsemisega platvorm 78 peatusse,” mainis Ots. “Lisaks vajaks 19 ooteplatvormi remonti.”
Sel aastal saavad reaalajas busside jõudmist peatusse näitavad infotablood Autobussijaama peatus, samuti kaks Hobujaama ja kaks Balti jaama trammipeatust.
Arutati ka seda, et kuigi Tallinnas pole puudega inimesed kohustatud oma sõitu valideerima, võiksid validaatorid asuda ka liikumisraskustega inimestele sobivas kohas. Suurim probleem on ratastooliinimestele aga see, et ratastooli ei saa bussis kindlalt kinnitada nii, et see liikuma ei hakkaks. Komisjon tegi ettepaneku, et tehased varustaks Tallinna klambrite ja/või vöödega, mille abil oleks võimalik ratastooli lukustada.
Puudega inimesed bussirajale?
Suurematest töödest ühistranspordis nimetas Udo Ots sel aastal algavat Tallinna trammivõrgu ühendamist lennujaamaga, mis loob seejuures ühenduse ka tulevase Rail Balticu reisiterminaliga.
Koosolekul arutati veel seda, kas lubada puuetega inimestel liigelda invaparkimiskaardiga oma autodes ühistranspordile mõeldud rajal. “Praamile pääsevad sügava puudega inimesed ilma järjekorrata,” nentis Tallinna liikumispuudega inimeste ühingu nõukogu esimees Andrus Seppam. “Sama põhimõtet peaks kasutama ka Tallinnas.”
Invakomisjoni tööd juhtiva abilinnapea Merike Martinsoni sõnul soovib linn, et puudega inimestel oleks ühistranspordiga turvaline sõita ja invatranspordiga mugav parkida. “Mida enam on julgeid ja aktiivseid puuetega inimesi ja hoolivaid ametnikke, seda paremaks muutub transport ka erivajadustega inimeste jaoks,” lausus Martinson.
