Tänavune Euroopa roheline pealinn Ljubljana näitab eeskuju, autoga seal kesklinna sõita ei saa. Peaaegu täiesti autovabad on Veneetsia ja Siena, Gent, Brüssel jt, kirjutab Pealinna tegevtoimetaja Oliver Õunmaa.
Veokid võivad Sloveenia pealinna äridesse kaupa vedada hommikul kella 10-ni ja siis ongi kõik. Elanikke veavad suurte tossavate diiselbusside asemel kesklinnas väiksemad hääletud elektribussid. Alguses olid linlased autode linnasüdamest väljapuksimise vastu, kuid nüüd on kõik väga rahul, sest linna kõige rahvarohkem paik on turvalisem, hubasem ja sealne õhk puhtam.
Ljubljana pole ainus. Peaaegu täiesti autovabad on Veneetsia ja Siena, linnasüdames ei sõida autod näiteks Gentis, Brüsselis, Birminghamis ja Cambridges`is. Isegi meie naaberpealinnas Helsingis on vaid jalakäijatele, ratturitele ja ühistranspordile mõeldud laiad alad. Tundub, et autodevabad linnad on euroopalikud linnad.
Euroopa rohelise pealinna tiitel on üks prestiižsemaid tunnustusi, mis ühele tänapäeva Euroopa linnale osaks võib saada. Elanikele on see vast olulisemgi kui kultuuripealinna tiitel, sest linna rohelisemaks muutmise otsused mõjutavad nende igapäevaelu pikki aastaid. Seepärast võib ainult rõõmustada, et 2018. aasta rohelise pealinna tiitlit jahtiv Tallinn soovib tunnustuse saamiseks muutuda veelgi euroopalikumaks. Tallinna uue peatänava idee tähendabki ju paiga loomist kesklinnas, kus jalakäijatel, ratturitel ja ühistranspordil on autode ees õigus.
Üks ettevõtmine, mille pärast veel Ljubljana tänavu austava tiitli sai, on selle linna hiiglaslik jäätmekeskus. Seal toodetakse jäätmetest gaasi majade kütmiseks ning ka jäätmekütust. Raisku ei lähe eriti midagi. Ka see näitab, et Tallinn toimis õigesti, luues oma jäätmekeskuse, mis linlaste prügi sorteerimise ja vedamise eest vastutab. Tallinna keskus toodab ettevõtete jaoks samuti jäätmekütust ning linna haljastajatele väärtuslikku komposti. Mis aga põhiline – see hoiab prügiveo hinna elanike jaoks madalal. Ljubljana prügiveost on siiski veel üht-teist õppida, näiteks et suured tossavad prügiautod vanalinna kitsastele tänavatele ei pääsegi ning vanalinna prügi saab visata maa-alusesse torusse, mis imeb selle kogumispunktidesse, nagu hiiglaslik tolmuimeja. Ilmselt on selline süsteem midagi, mis väärib tulevikus ka Tallinnas katsetamist. Samas ei saa Ljubljana uhkustada tasuta ühistranspordiga.
Üks Ljubljanas käibel olev keskkonnasõbralik teenus on aga juba nüüd Tallinnas juurde tulemas. Hiljemalt suveks peaks töötama renditavate jalgrataste süsteem, selline, kus soovija saab võtta ühest laenutuspaigast jalgratta ja jätta selle sihtkohas teise samasugusesse laenutuspunkti. See annab Tallinnale Euroopa otsustajate silmis plusse juurde, 2018. aasta roheline pealinn kuulutatakse ju välja tänavu jaanipäeva paiku.
