"Elu on kolinud reaalsusest veebi, sellest jääb järele jälg, kuid politseil pole suutlikkust selle materjaliga tegelda," tõdes möödunud sügisel kadunuks jäänud noormehe isa Aleksander Kibal.

Eelmisel aastal jäi Eestis kadunuks 42 inimest. Praegu on politsei andmeil kadunud 35 inimest, neist umbes iga neljas on laps.

Täna korraldas kadunud inimeste otsimisega tegelev sihtasustus Kadunud pressikonverentsi, kus tutvustas võimalusi kadunud inimeste leidmise tõhustamiseks. Pressikonverentsil osalesid ka viie erineval ajal kadunuks jäänud lapse ja noore vanemad, tuues välja puudusi, mida praegu otsimismenetluses tehakse. Vanemate etteheide politseisüsteemile oli eeskätt see, et inimeste otsinguid ei võeta piisava tõsidusega ning politsei jätab tähelepanuta niidiotsad, mis võiksid aidata kadunuks jäänuid kiiremini leida.

Mullu sügisel kadunuks jäänud 26-aastase Jaanus Kibali isa Aleksander Kibal märkis, et praegu jääb igast inimesest maha jälgi nii pangakaardiga tehinguid tehes kui ka internetis surfates. Ent kuni tegemist ei ole kriminaalasjaga – ning inimeste kadumised seda lõviosal juhtumeist ei ole – politsei neid juhtlõngu uurima ei hakka.

“Elu on kolinud reaalsusest veebi – me lingime, laigime, guugeldame, blogime, säutsume – sellest jääb järele jälg, info inimeste tegemiste kohta on olemas, kuid politseil pole suutlikkust selle materjaliga tegelda,” märkis Kibal. “Isegi kui neile konkreetset materjali pakkuda, on toimingud, mida nad teevad, ebapiisavad.”

Samuti ei saa politsei ametlikult küsida haiguslugusid ja patsiendiinfot. Kibali sõnul on ainuke võimalus arstiga eraviisiliselt rääkida ning loota tema heatahtlikkusele.

SA Kadunud tegevjuht Aare Rüütel lisas, et samuti võiks olla menetlejale ligipääsetav pangasaladus ning kolmandate isikute kõneeristus. See aitaks kriitilise aja ehk esimese viie kadumispäeva lõpuks koguda täpsema info. “Inimese kadumise puhul peaks menetlus toimuma kiiresti,” rõhutas Rüütel. “Viie päeva jooksul peaks menetleja välja selgitama selle, et kadunud inimene ei ole otsitud piirkonnas, et seejärel otsinguid laiendada.”
Kibal lisas, et kadunud inimesest teavitamine peaks olema senisest parem ja agressiivsem.

“Praegu on olukord selline, et inimese pilt riputatakse korraks üles, ta on seal vaid hetke ning kaob varsti infotulva alla,” sõnas ta. “Reklaame osatakse veebiväljaannetes väga hästi ette jooksutada, miks ei võiks kadunud inimene olla krimirubriigis esimene, aktiivne ja nähtav, viis päeva või nädala.”

Kuigi inimese kadumisjuhtum aegub kümne aasta pärast, rõhutas Rüütel, et kaduma läinud inimeste lähedaste jaoks ei aegu juhtum kunagi ning iga vihje, mis tuleb kas või kümne aastat hiljem, on abiks, et teada saada, mis kadunud inimesega juhtus.

“Mitte keegi meist, kui meil pole laps kadunud, ei kujuta ette, mida see tähendab,” sõnas ta, kutsudes inimesi üles olema tähelepanelikumad ning andma märku ka juhul, kui neile endale võib vihje tunduda ebaoluline.

Täpsemat infot kadunuks jäänud inimeste kohta ning võimaluste kohta neid aidata leiab SA Kadunud kodulehelt.

Otsingufond ootab kadunud laste otsimiseks annetusi arvelduskontole:
Kadunud SA, EE441010220248190225 (selgitus: annetus otsingufondi)

Sihtasutus Kadunud hinnangul on Eestis igal aastal  kuni kümme teadmata kadumise juhtumit, mis langevad enamtõenäoselt peitkuritegude ja raskete isikuvastaste kuritegude kui ebaloogilises kohas õnnetusjuhtumi tagajärjel hukkumise või enesetapu valdkonda ja mille lahendamise juures tuleb rakendada maksimaalsed menetlustoimingud.